Toiduhügieen à la Mati Roasto: professor õpetab selgeks toiduohutuse viis võtit
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor Mati Roasto ongi inimene, kellega rääkida lahti viis lihtsat põhimõtet, kuidas hoida koduköögis korda nii, et söök oleks alati värske, tervislik ja saastumata. Peale selle vaatame ka maailmas ringi, et saada teada, mis ohud toidu kaudu veel levimas on.
„Üldiselt on Eesti toidutööstustes ja toidukaubanduses asjad väga hästi, puhtus on reegliks ja mõned mürgistusjuhtumid, mis on ka meediasse kajanud, on tulenenud pigem juhusest, õnnetusest või mõne töötaja suvast. Liigselt muretsema ei pea, kuid tähelepanelik tasub alati olla,” mainib Roasto.
Listeeria ja värske kala
Roasto ütleb, et aasta alguses ka meil teemaks olnud listeeria patogeen on üks neist bakteritest, mis on alati olemas olnud ja ühel või teisel ajal on iga inimene sellega kokku puutunud.
„Garanteerin seda. Kuid tervete ja täiskasvanud inimeste puhul on listerioos näidanud end meile kõhulahtisusena, mis tavaliselt ise korda saab. Tahaksin aga inimestele öelda, et ärge nüüd hakake kõiki kalatooteid või üldse mingeid tooteid vältima. Eestis on väga palju väga hea kvaliteediga tooteid, mis on kuumtöödeldud vajaliku kraadini ja on täiesti ohutud süüa,” lisab professor.
„Ma armastan Eesti kala,” jätkab Roasto, mainides, et sööb meie kodumaiseid tooteid heal meelel, kui need on korralikult kuumtöödeldud. „Kindlasti võib usaldada autoklaveeritud kalatooteid ehk kalakonserve. Tööstuslik autoklaav on ehitatud üles selliselt, et protsessi käigus hävivad kõik bakterid, mis võivad olla meile patogeensed,” lisab ta.
Professor toob aga välja ka väga argised vahendid toitude ohutumaks muutmiseks. Näiteks sool, suhkur ja sidrun on imelised abilised, millega toit kodus ohutumaks muuta. „Need ained vähendavad toidus veeaktiivsust ja just vedelik, niiskus on see, mida mikroobid elus püsimiseks vajavad. Tõepoolest on nende lihtsate vahenditega võimalik muuta igapäevane toit ohutumaks ja need aitavad tagada keskkonna, kus eriti virolentsed ehk haigust tekitavad bakterid ei saa elada ega meid nakatada,” lisab Roasto.
Kas tuleb siis toorest lihast ja kalast täiesti loobuda?
„Ka mina olen olnud suur tartari austaja. Oma vanust silmas pidades ma enam tooreid asju süüa ei riski, kuid kui ma veel tarbisin toorelt valmistatud kala või liha, siis mul olid alati selged reeglid paigas. Esiteks pidin ma alati olema sada protsenti veendunud, et liha või kala on pärit tuntud tootjalt ja seetõttu kvaliteetne. Teiseks veendusin alati, et liha on värske. See tähendab, et kui liha poest osta, siis on toode oma säilivusaja alguses. Nipp minult teile: kui ostate toote, millel on veel pikk säilivusaeg, sööge see toit kohe ära. Nii ei ole bakteritel aega areneda,” räägib Roasto.
Ajad muutuvad ning reeglid ja teadmised koos nendega. Näiteks on praegu selgelt omaks võetud seisukoht, et koduse külmkapi temperatuur peaks olema 2–5 kraadi. Varem arvati, et seitsmekraadine külmiku sisetemperatuur on piisav, et toit kenasti tervisliku ja värskena säiliks.
„Meil on igapäevasesse kasutusse tulnud väga palju uusi tooteid, mis kuuluvad kõrgemasse riskigruppi. Korralik ja madalal temperatuuril töötav külmik on üks suurim koduse toiduohtuse tagaja. Eriti tänu sellele, et külmikutes on eri temperatuuriga alad ja riiulid, kuhu saab turvaliselt paigutada erinevaid tingimusi vajavad toiduained,” lisab Roasto.
Tahate teada, mis näiteks üldse tekitab toidu riknemist ja kuidas on toiduhügieenil suhe toortoitumise või veganlusega? Kuulake neil teemadel pikemalt podcast’i „Innovaatika” teist saadet, kus rääkisime Mati Roastoga kõigest sellest palju pikemalt. Saade sarjast „Innovaatika” on leitav Delfi Tasku kanalist tasku.delfi.ee: