Ilissoni tööleasumisel on fookuses olnud tema 6900-eurone palganumber, aga vähem räägitud sellest, mida ta ühendameti eesotsas sisuliselt ära teha tahab. Täna rääkis teist päeva tööl olnud juht, et esmajoones on tal plaanis kohtuda erinevate sihtrühmade esindajatega, et teada saada, mis on nende ootused talle ja uuele ametile.

Kuigi veel ei ole Ilisson jõudnud neid kohtumisi pidada, siis puutus ta osade sihtrühmade esindajatega kokku juba siis, kui asus ühendameti juhiks kandideerima. "Tahtsin saada sisetunnetust, et kas mina kui mitte haridussüsteemis töötanu, võiksin üldse sellele ametikohale kvalifitseeruda," ütles Ilisson.

Uues ametis on Ilissoni jaoks suurim väljakutse saada mitmest asutusest kokku liidetud haridus- ja noorteamet edukalt toimima ning parandada koostööd haridusministeeriumiga. See nõuab ümberkorraldusi ka ministeeriumi tasandil.

"Käsitleme nii ministeeriumi kui ka uut ametit uue ühise organisatsioonina. Meil on ühised eesmärgid, me üritame võimalikult palju teha selleks, et ei oleks mingisuguseid dubleerimisi," ütles Ilisson. Tema sõnul on oluline tagada, et igal tööpostil oleks selleks õige inimene, et oma tööd parimal moel teha.

Töö kaotab enam kui sada töötajat

Haridus- ja noorteamet alustas tööd 1. augustil ja praeguse seisuga töötab seal umbes 400 inimest. Mitme asutuse liitmise tõttu ootab töökaotus ees enam kui sadat töötajat. Ilissoni sõnul neid kõiki aga ei koondata, vaid mitmed üksused liiguvad tööle teistesse ametkondadesse väljaspool haridusministeeriumit.

See aga ei tähenda, et ümberkorraldused töötajatega on tehtud. "Kui palju on päriselt ametis inimesi vaja ja kuidas me edasi liigume, ma arvan, et aasta lõpp on õige aeg, et sellest uuesti rääkida," nentis Ilisson.