Koroona on andnud teadlastele palju tööd. Maailma Terviseorganisatsioon on koondanud 50 000 uurimust, mis käsitlevad COVID-19 seotud seisundeid alates viiruslikust kopsupõletikust ja lõpetades koroonaviiruse põhjustatud hirmuga, mida on uuritud 74 töös.

Lühikese ajaga on leitud kaks ravimeetodit, mis vähendavad hospitaliseerimise vajadust ja suremust. Deksametasoon ja remdesivir on ravimid, mis on välja töötatud muuks otstarbeks, kuid on osutunud paljulubavaks ka koroonapatsientide seisundi parandamisel. Samuti on olnud tulemuslik koroonast paranenute vereplasma kasutamine uute haigestunute ravis. Lõuna-Koreas käivad „superantikeha” otsingud, mis peaks kaitsma kõigi koroonaperekonna viiruste eest. Hiljuti on teatanud nii Hiina kui ka Suurbritannia teadlased lootustandvatest vaktsiinikatsetustest. Samas tuleb möönda, et astutakse alles esimesi samme, mõistmaks, kuidas luua pikaajaline immuunsus.

Allikas: The Times

Hoia vaim virge!


Et vanemas eas pääseda Alzheimerist, peaks noorena õppima nii palju kui võimalik. Tähtis on säilitada virge vaim, lugeda palju, vältida peatraumasid ja stressi. Dementsusest pääseb suure tõenäosusega siis, kui suuta keskealisena ära hoida diabeeti, depressiooni ja kõrget vererõhku. Abi võib olla ka regulaarsest trennist, heast unest ja tervislikust kehakaalust (sealjuures ei tohiks vanuses 65+ olla liiga luider). Vältima peaks suitsetamist ja manustama regulaarselt C-vitamiini, selgub Hiinas Fudani ülikoolis läbi viidud uuringust.

Stress teeb halliks


Sajandeid on arvatud, et muretsemine teeb juuksed halliks. Püüa võtta vabamalt, kui märkad, et juuksed hakkavad hallinema. Ajakirjas Nature avaldatud uuringust selgub, et hirmu ja ärevusega toimetulekuks peab keha kasutama juuksevärvi säilitamiseks vajalikke tüvirakke, sest neid on meil paraku piiratud arv.

Astma ei raskenda koroonat


Uute uuringutulemuste kohaselt ei põe astmaatikud koroonat raskemalt ega kuulu riskigruppi. Seniste teadmiste kohaselt on haiguse riskirühmas vanemad inimesed, tugevalt ülekaalulised, diabeedi, kõrgvererõhktõve ja krooniliste kopsuhaiguste all kannatajad. Ajakirjas Pediatrics avaldatud uurimusest selgub, et lapsed nakatavad koroonaviirusega üksteist ja täiskasvanuid väga harva.

Söö end terveks


Uuringud näitavad, et suure rasvasisaldusega menüü kombineerituna antibiootikumidega soodustab põletikulisi soolehaigusi, selgub ajakirjas Cell Host & Microbe avaldatud materjalidest. Näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatab hinnanguliselt 11% maailma rahvastikust ja see on levinuim soolehaigus. Enamasti märgatakse muutusi seedimises, olgu nähtudeks kõhulahtisus või -kinnisus, puhitus, valu jms. Haiguse tekkepõhjused on siiani ebaselged ja teadlaste hinnangul komplekssed. Üheks oluliseks faktoriks peetakse suurt vaimset stressi.

Jaga
Kommentaarid