Kohus märkis, et Khalilovi väide, et ta ei sõitnud 200 km/h, ei tähenda, et talle esitatud kahtlustus poleks põhjendatud. „Esiteks tuleb nentida, et Khalilov ise tunnistas maakohtus, et spidomeetrit ta ei vaadanud. Teiseks kinnitavad mitmed tõendid seda, et tema auto kiirus oli lubatud sõidukiirusest märkimisväärselt suurem“ märkis kohus.

Ringkonnakohus leidis, et tegu, milles Khalilovit kahtlustatakse, näitab niivõrd üleolevat suhtumist liiklusnõuetesse, et on põhjust karta, et Khalilov võib ka edaspidi panna toime liikluskuritegusid.

„Arvestades seda, kui rasked võivad olla liiklusnõuete rikkumiste tagajärjed, on maakohus põhjendatult Riigikohtu praktikale tuginedes märkinud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib kahtlustatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei anna“ selgitas kohus.

Ringkonnakohtu hinnangul on Khalilovi üleolev suhtumine õigusnormidesse ja vahelejäämise ees hirmu puudumine põhjused, miks ei pea kohus võimalikuks asendada vahistamist elektroonilise valvega.

Vahistamise asendamine elektroonilise valvega eeldaks, et kohtu hinnangul on elektrooniline valve kriminaalmenetluse tagamiseks piisav. Elektroonilise valve puhul piirdub isiku liikumisvabaduse piiramine üksnes tema elukohast lahkumise kontrollitavusega ning lahkumine ise ei ole takistatud. Elektroonilise valve puhul on aga oluline ka see, kuivõrd on alust eeldada, et isik peab talle seatud piirangutest kinni. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad selle teo asjaolud, milles Khalilovit kahtlustatakse, et hirm võimalike negatiivsete tagajärgede ees ei ole asjaolu, mis hoiaks Khalilovit õigusrikkumisi toimepanemast.

Seetõttu jäi Khalilovi osas vahistamisena kohaldatud tõkend muutmata.

Ringkonnakohus jättis tänase määrusega ka Vjatšeslav Kalašnikovi jätkuvalt vahi alla. Kohus asendas talle etteheidetava kuriteokahtluse, muutes kaastäideviimise kuriteole kaasaaitamiseks. Määrust on võimalik vaidlustada Riigikohtus 15 päeva jooksul.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud prokuröri vahistamistaotluses märgitu pinnalt võimalik aru saada, millisele teabele tuginevalt on Kalaškikovi kooskõlastatult ja ühiselt liikluseeskirjade rikkumisest tingitud raske tagajärje põhjustamine tuvastatuks loetud.

Kohus leidis, et praeguses asjas on küll alust Kalašnikovile ette heita tahtlikku liikluseeskirjade rikkumist, kuid mitte kooskõlastatult ja ühiselt liikluseeskirjade rikkumisest tingitud raske tagajärje põhjustamist. Seega ei saa seaduse mõistes olla tegemist kaastäideviimisega ning seetõttu ei ole alust jaatada Kalašnikovi suhtes põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kuriteo kaastäideviimise toimepanemises.

„See ei tähenda aga seda, et Kalašnikovi käitumises põhjendatud kuriteokahtlus puudub ja Kalašnikov tuleb vahi alt vabastada“ märkis ringkonnakohus.

Kohtu hinnangul osutas Kalašnikov Chevrolet Camaroga koos sõitmisel Khalilovile vaimset kaasabi liiklusnõuete tahtlikus rikkumises, millega põhjustati ettevaatamatusest raske tagajärg.

„Samas tuleb rõhutada, et põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamine ei ole isiku süüküsimuse otsustamine, vaid piisab kui kogutud tõendid annavad põhjendatud kahtluse selleks, et möönda isiku poolt võimaliku kuriteo toimepanemist. Süüküsimus otsustatakse kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus“ rõhutas kohus.

Kohus märkis, et käesolevaks ajaks jõustunud (2020 juulikuust) väärteokaristused, mis on mõistetud liiklusseaduse rikkumiste eest, viitavad et Kalašnikovi jaoks on liiklusnõuete rikkumine harjumuspärane ning iseloomulik tema sõidustiilile. Seetõttu on kohtu hinnanul selline isik liiklusele ohtlik ja tema käitumine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi.

Kohus leidis, et kriminaalmenetluse takistusteta läbiviimiseks ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, on vältimatult vajalik Kalašnikovi suhtes kohaldada raskeimat tõkendit, milleks on vahistamine.