Aktsioonidest suurim toimus laupäeval pealinnas Washingtonis, kus tänavatele oli tulnud enam kui 10 000 inimest. Julgeolekujõud tõkestasid nende teekonna Valge Maja juurde, vahendab uudistekanal BBC.

Washingtoni linnapea Muriel Bowser tervitas protestijaid, öeldes, et rahvahulgad olid saatnud sõnumi president Trumpile seoses viimase otsusega lüüa jõuga laiali rahumeelne meeleavaldus nädala algul. "Kui ta suudab Washingtoni üle võtta, võib ta tulla ükskõik millisesse osariiki ja keegi meist pole kaitstud," sõnas Bowser. "Meie sõdureid ei tohiks niimoodi kohelda, neid ei tohiks saata Ameerika kodanike vastu."

USA president Trump tänas laupäeva õhtul politseid, salateenistust ja rahvuskaarti "fantastilise töö" eest protestide ajal ja ütles, et Washingtonis kogunenud rahvahulk oli "oodatust palju väiksem".

Kümned tuhanded inimesed kogunesid ka New Yorgis, Chicagos, Los Angeleses ja San Franciscos.

Tapetud mustanahalise pereisa auks korraldati samal ajal mälestusteenistus Põhja-Carolinas, kus Floyd sündis. 46-aastane Floyd suri, kui Minneapolise politseinik hoidis 25. mail pea üheksa minutit oma põlve tema kaelal - ka pea kolm minutit pärast seda, kui mees teadvuse kaotas.

Tema tapmises süüdistatud politseinik Derek Chauvin vallandati ja talle esitati mõrvasüüdistus. Veel kolm sündmuskohal viibinud politseinikku on samuti lahti lastud ja neile on esitatud süüdistus tapmisele kaasaitamises ja õhutamises.

Hoolimata koroonaviiruse leviku ohust ja üleskutsetest massikogunemisi vältida, tulid tuhanded inimesed rassismi vastu protesteerima ka Euroopa riikides, sh Suurbritannias, kus rahvas täitis Londoni südalinnas asuva parlamendiväljaku.

Austraalias toimusid Sydney, Melbourne'i ja Brisbane'i linnades suured meeleavaldused, mis keskendusid põliselanike kohtlemisele politsei poolt. Ühtlasi korraldati protestiaktsioone Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias.