Kaks nädalat tagasi tõstis Keskerakonna esimehe ja peaminister Jüri Ratase juhitud koalitsioon riigikogus kõigi üllatuseks lauale eelnõu, mis kaotaks parteide rahaasjadel silma peal hoidva Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK).

Vaatamata sellele, et ERJK rappimine tuleks liigagi läbinähtavalt kasuks võimuliidu juhtparteist Keskerakonnale, kelle ajalooliste susserdamiste vastu käib hulk uurimisi, on plaani üritatud põhjendada väidetega järelevalve komisjoni sõltumatuse puudumisest.

Kui neil väidetel oleks tõsi taga, siis võiks eeldada, et valitsus on ühtlasi teavitanud ERJK kaotamise ja erakondade rahaasjade järelevalve ümberkorraldamise plaanidest Eesti partnerriike, kelle soovituste alusel ERJK üldse loodi.

Ehk siis tasub meenutada, et 2007-2008 aastal avalikustas Euroopa Nõukogu juures tegutsev korruptsiooni vastu võitlevate riikide grupp (GRECO), mille liikmeks on ka Eesti, raporti, kus tegi ettepanekud Eesti parteide rahastamise süsteemi ja selle järelevalve korrastamiseks.

Peale ERJK asutamist tegi GRECO 2012. aastal oma raportis toodud soovituste elluviimise kohta veel eraldi täitmise aruande, kus kiitis loodud süsteemi heaks ning kuulutas selle ka sõltumatuks. „GRECO leiab, et [ERJK asutamisega] on loodud rahuldav üldine süsteem, mis paistab meie soovituste nõudmisi täitvat,“ tõdeti Eesti kohta tehtud soovituste täitmise aruandes positiivselt.

GRECO ei tea midagi

Nüüd peaks eeldama, et kui valitsusparteide arvates on toimunud ERJK staatuses oluline nihe, mida Eestiga koos korruptsiooni vastu võitlevad riigid ei osanud varem ette näha, on vastavalt ka olulisest uuest suunast parteide rahastamise järelevalves GRECO-t teavitatud.

„Ei ole,“ vastas aga GRECO sekretariaadi juhataja Gianluca Esposito täna Delfi küsimusele, kas Eesti valitsus on organisatsiooni teavitanud ERJK kaotamise plaanist.

Aga ehk on küsitud GRECO arvamust ERJK kohustuste üleandmise kohta riigikontrollile?

„Ei ole,“ vastas Esposito taas.

Seepeale päris Delfi, kas GRECO kavatseb ehk nüüd küsida Eesti valitsuselt seletust sammude kohta, mis puudutavad just selle organisatsiooni ettepanekute järel sündinud parteide rahastamise süsteemi muutmist?

Esposito ütles, et üldise reeglina jälgib GRECO oma liikmesriikides toimuvat. „Kuigi ma ei saa otse vastata sellele küsimusele, võin öelda, et GERCO jälgib arenguid kõigis oma liikmesriikides, sealhulgas Eestis.“

Kuid seejärel andis GRECO sekretariaadi juhataja mõista, et nende soovituste järgi loodud ERJK kaotamine võib viia küsimuste küsimiseni Eesti võimuliidu plaani osas. „Me küsime infot ja seletusi alati, kui leiame, et liikmesriigi algatus läheb vastuollu korruptsioonivastaste standarditega, mida GRECO on hinnanud. Eesti ei ole selle suhtes erand,“ kinnitas Esposito.