“See on tõesti üks leebemaid aastaid,” tõdes terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
Kui tavaliselt registreerib terviseamet nädalas keskmiselt 1000 (maksimaalselt 1600) gripijuhtu, siis praegu maksimaalselt 465 - vahe on kuni 50%.

Sadikova toob välja kolm põhjust, miks on gripihooaeg leebe. “Kui haigestumise intensiivsus hakkab kasvama, siis langeb see kokku jõulupühade ja koolivaheaegadega. Lapsed on aga peamised gripi levitajad. Haigestumise tõus jäi kohe väiksemaks, kui lapsed kodus olid,” selgitas Sadikova.

Alates 2009. aastast liigub ringi seagripp. Seda oli möödunud aastal, sellel aastal oodati aga teist tüve. “Kuid tuli sama viirus. Seetõttu peaks elanikkonna seas olema säilinud teatud immuunsus selle tüve vastu ja suure tõenäosusega kulges haigus paljudel kergelt,” tõi Sadikova välja teise põhjuse.

Kolmanda põhjusena viitab Sadikova viroloogide hinnangutele, kes arvasid, et Eestis, Soomes, Rootsis ja Lätis oli grippi haigestumise intensiivsus madal ka märja ja sooja talve tõttu. “Gripiviirus eelistab ikka külma ja kuiva talve.”

Sadikova viitas ka 15. märtsil välja kuulutatud eriolukorrale, mil kõik haigestumised nii grippi, noro-viirusesse kui ka ägedatesse respiratoorsetesse haigustesse hakkasid hüppeliselt vähenema. “Üheks põhjuseks on kindlasti inimeste teadlikkuse kasv - järgitakse nii hügieenireegleid kui ka piiranguid. Kõigi nende haiguste osas mängib suurt rolli sotsiaalne suhtlus, praegu ollakse aga sotsiaalselt distanseeritud ja pestakse käsi,” viitas Sadikova.

Tõsi, nagu Sadikova märkis, siis perearstid ei kutsu praegu sümptomitega patsiente vastuvõtule ning konsulteerivad neid pigem telefonitsi. “Seetõttu, kahjuks, ei ole võimalik määrata, millise patogeeniga võib haigestumus olla seotud, kuna laboratoorsete uuringute arv on märkimisväärselt langenud.“

Natukene kasvab iga nädalaga siiski ka gripiga seotud hospitaliseeritute arv. “Neli inimest on nüüd juurde tulnud eelmisel nädalal. Neil oli gripp kinnitatud laboratoorselt . TEHIK (Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 573 inimest. Eelmiste hooaegadel on see number olnud 1500-2000,” märkis Sadikova, lisades, terviseameti andemetel pole intensiivravil praegu ühtegi gripiviirusega inimest.

Ägedaid respiratoorseid viirushaiguseid võis varasematel aastatel nädalas olla ka kuni 11 000. Viimasel paaril aastal 6000-7000, sellel aastal aga vaid 4000. “Alates 12. nädalast (16.-22. märts) kasvas järsult ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunute arv 61 protsendi võrra. Sel ajavahemikul pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5595 inimest. Põhjus on tõenäoliselt selles, et on sagenenud patsientide pöördumine perearsti poole ägedate respiratoorsete nähtude tõttu seoses COVID-19 kahtluse ja testimise vajadusega või vajadusega vormistada kontaktsetele haigusleht,“ märkis Sadikova.

Perearstid ütlevad, et inimesed pöördusid nende poole isegi nohuga, ja üldse kergete sümptomitega, millega kunagi ei pöördutud. „Soov oli testida koroonaviiruse suhtes. See on ka põhjus, miks kaks nädalat tagasi oli ägedate respiratoorsete haigustesse haigestunute arv kõrge, kuid praegu jälle langenud,” rääkis Sadikova.

Üheks põhjuseks on kindlasti, nagu eespool öeldud, koroonaviirus - inimesed on isolatsioonis, kodus ning ei saa ise nakkust ega nakata ka teisi. Sadikova sõnul haigestutakse sellest tulenevalt kindlasti vähem teistesse haigustesse, nt Norwalki viiruse tekkene äge gastroenteropaatia, rotaviirusenteriit. “Vaatan praegu, et registreeritud vastavalt 2 ja 1 juhtu,” märkis Sadikova.

Sadikova avaldas lootust, et inimeste teadlikkus hakkab kasvama ning reeglitest - pesta käsi ning püsida haigena kodus - hakatakse kinni pidama ka pärast eriolukorra lõppu. “Siiani käidi ju sümptomitega, ka palavikuga, ikka tööl. Tulemuseks oma seisundi raskendamine ja haiglaravile sattumine pluss teistele, sh ka riskirühmadele kuuluvatele inimestele haiguse levitamine,” viitas Sadikova.

Ta tõi näiteks gripiga registreeritud juhtumi, kus kardioprobleemidega vanem mees sai haiglast välja. Talle tulid külla lapsed ja lapselapsed, kellest ühel oli kurguvalu. Kahe päeva pärast tuli vanaisa uuesti haiglasse viia, siis juba gripiga, ning paraku ta suri. “Seega, kallid inimesed, kui te olete haiged, siis ärge minge haiglasse oma lähedasi külastama. Ärge minge ka koju, kus on vanemaealised, kroonilisi haiguste põdevad inimesed ja peresid väikeste lastega. Ärge viige haigeid lapsi vanavanematele hoida. Ikka ja jälle me näeme, kuidas grippi surevad vanemaealised inimesed.”

Sadikova viitas ka, et gripisurma puhul tuleb küllalt suur protsent just haigla sisesest nakatumisest. Gripi puhul on ka palju selliseid juhtumid, kus sümptomid on kerged. Ning siis on see inimene oma lähedast külastanud või on palavikuga haiglasse sattunud inimene nakatanud ise palatikaaslasi.

Sellel hooajal on Eestis olnud ainult 12 gripisurma. See on väga väike number. Viimasel paaril aastal on see number olnud 40-50, kuid mõned aastad tagasi ka lausa 94. Sellel hooajal kasvas ka gripi vastu vaktsineeritute arv võrreldes möödunud aastaga lausa 50%. “Ja kui vaatame 2015. aastat, siis oli meil vaktsineeritute ulatus riskirühmas 65 ja vanem 1,5%, sellel aastal aga juba 15%. See on peaaegu kümnekordne tõus. Kindlasti võis ka see haigestumise hulka mõjutada, ent mitte väga palju. Lisaks, hooldekodudes viidi oktoobrist-detsembrini läbi peaaegu lausvaktsineerimine,” lisas Sadikova.