See küsimus tekkis ka teadlastel.

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Uppsala Ülikooli politoloogia vanemteaduril Katrin Ubal tuli 2019. aasta veebruaris ühe Uppsala kolleegiga juttu järjest populaarsemaks muutuvatest noorte kliimastreikidest, mida korraldab liikumine Fridays for Future (eesti keeles „reeded tuleviku nimel“ – streike peetakse reedestel päevadel).

Nimelt oli neil siis juba teada, et 2019. aasta märtsi keskpaigas kavatsevad noored korraldada ülemaailmse meeleavalduse, mistap avanes teadlastel suurepärane võimalus võtta luubi alla need, kes protestil osalevad.

Ühes rootslastega arendati välja meeleavaldajatele mõeldud küsimustik ja ettevõtmisega liitunud Belgia teadlased aitasid tehnilise poolega. Uuringust huvitus sedavõrd palju teadlasi, et küsitlusi sai minna korraldama 13 linna Euroopas.

Üha vähem noori

„Meil on väga hea ülevaade sellest, kes 2019. aasta märtsiprotestil osalesid. Seal oli väga palju noori ja umbes pooled neist olid alla 20 aasta vanad, mis on väga haruldane, sest tavaliselt on meeleavaldustel osalejad pigem kuni 40-aastased,“ ütleb Uba.

Kui sama aasta 27. septembril toimus järgmine suurem üleilmne kliimastreik, olid teadlased väljas juba 19 erinevas linnas. Uba kirjeldab, et sel korral uuriti meeleavaldajaid ka mujal kui Euroopas, sealhulgas Mehhikos, Austraalias ja USA-s. Võrreldes kevadel toimunuga oli ilmselge, et noori oli jäänud vähemaks.

„Nägime, et noorte osakaal on kahanenud ja väga noori oli ainult kolmandiku kandis. Väga palju oli juurde tulnud inimesi vanusevahemikus 36–55 aastat,“ sõnab ta. Uba toob näite Rootsi pealinnas toimunud meeleavaldusest: „Kui märtsis olid pooled osalejad alla 20 aasta vanused, siis septembris oli neid vaid 8% ja rohkem kui pool osalejatest olid vanemad kui 35 aastat. See on märkimisväärne vahe.“

Katrin Uba peab üheks võimalikuks keskmise vanuse kasvu põhjuseks seda, et 27. septembriks kutsus Fridays for Future protestil osalema ka täiskasvanuid. Samuti oli osalejaid kõvasti rohkem.

„Tegelikult ongi noorte osakaal suurematel protestidel tasahaaval järjest vähenenud. Me tegime Rootsi meeskonnaga eraldi mõõtmise ka mais ja juba siis oli alla 25 aasta vanuseid 35%,“ lisab vanemteadur. Tema sõnul on noortega liitunud palju kogemustega keskkonnaaktiviste ja see suurendab ka keskmist vanust. Selline vanusemuutus viitab sellele, et liikumine on muutunud küpsemaks – see pole enam ühe väikese rühma aktsioon, vaid suurem rahvaliikumine.

Mis sugu domineerib luubi all olnud kliimastreikidel? Kui suur mõju on olnud Thunbergil noorte inimeste tänavatele kihutamisel? Nii seda kui palju muud on võimalik lähemalt lugeda UT täismahulisest artiklist.