VILJA KÜSIB | Siseministeeriumi ametnik Ruth Annus: rändekriisi ei ole

Kreeka ja Türgi piiril ei ole praegu rändekriisi, ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika juhataja Ruth Annus täna eetris olnud otsesaates. Euroopa Liidu liikmesriigid on 2015 kriisist palju õppinud ja reageerisid ebaseaduslikele piiriületustele Kreekas kohe.

Pole täpseid andmeid selle kohta, kui palju põgenikke Süüriast Türgi kaudu Kreekasse liikvel on. „Türgi poolelt on väidetud, et neid on ligi sada tuhat, Euroopa Liidu poolt vaadates räägitakse pigem kümnest tuhandest inimesest,” ütles Annus. Usaldusväärset statistikat praeguse seisuga ei ole.

Kreeka esitas abipalve Euroopa Liidu liikmesriikidele kohe, kui esimesed ebaseaduslikult piiri ületavad inimesed hakkasid tulema, selgitas Annus. Sel nädalal kohtuvad liikmesriikide siseministrid ja välisministrid, et olukorda arutada ja kiiresti reageerida.

Kreeka on esitanud abipalve kõigile liikmesriikidele esitanud Frontexi, piiri- ja rannavalveameti kaudu, ning riigid on sellele ka kohe reageerinud. Eesti panustab 20 piirivalvuri ja kahe mehitatud kaatriga. Seda, missuguseid ülesandeid Eesti täitma hakkab, selgub kohapeal. Annuse sõnul pole küsimus mitte selles, mida appiminejad teha tahavad, vaid selles, mida Kreeka vajab.

Annuse hinnangul ei ole inimestele üle piiri tulemine põhjendatud. „Euroopa Liit on 2016 sõlminud Türgiga kokkuleppe ja panustanud ka raha sellesse, et põgenikel oleksid Türgis võimalikult inimlikud tingimused,” rääkis ta. „Kõik erimeelsused lepingu täitmise üle tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Lõpuks saab selles asjas olla ikkagi ainult üks lahendus, mitte igal osapoolel erinev.” Annus lisas, et selles küsimuses on Eesti solidaarne kõigi EL liikmesriikidega.

Igal liikmesriigil on õigus taastada piirikontroll, kui selleks on mõjuv põhjus, selgitas Annus. Hetkel ei ole Eesti piiril rändesurvet. „Küll aga oleme solidaarsed Kreekaga, kus on esinenud ebaseaduslikke piiriületusi,” märkis ta.

Kui mõnesse Euroopa Liidu liikmesriiki jõuab Süüria põgenik, siis oleneb tema kohtlemine sellest, kas ta soovib varjupaika või on tegemist ebaseadusliku piiriületajaga. Kõik, kes taotlevad varjupaika ja kelle jaoks Eesti on esimene liikmesriik, nende varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutab Eesti. Varjupaigataotlejad majutatakse ja kinni peetakse neid ainult erandjuhtudel halduskohtu loal. Üldjuhul suunatakse inimene tagasi esimesse liikmesriiki, kes on vastutav tema varjupaigataotluse läbivaatamise eest.