"Ma tavaliselt mainin oma Los Angelese sõpradele, et Eestil on sünnipäev. Olen ikka pidulaua katnud. Kui mitte suuremale seltskonnale, siis endale alati. Laual on ise tehtud kartulisalat, mille juurde ostan kohalikust Vene poest rukkileiba ja kilu. Los Angeleses on väikesed, nurgatagused Vene poed, mis pakuvad nii kohalikku kui ka Nõukogude Liitu kuulunud riikide toite. Nendes poodides on hea vene keelt harjutada, sest müüjad on kõik venelased," rääkis Kristel.

"Olen mõnikord ka väikese Eesti-teemalise viktoriini korraldanud. Räägin Skype'i päritolust ja Arvo Pärdist ning kõigest, mis Eestile uhkust toob," lisas ta.

"Sõpradele maitsevad väga küüslauguga rukkileivad. Vene poodidest saab osta ka Leedu kohukesi. Mu sõbrad ja tuttavad on alati nendest vaimustuses olnud. Viimasel ajal valmistan endale tihti leiva- suppi ja kamakreemi. Olen proovinud neid ka sõpradele tutvustada, aga need maitsed tunduvad neile liiga võõrad," ütles Kristel.

Millist Eesti toitu Te välismaal elades kõige rohkem igatsete?

"Igatsen värsket, sooja Eesti musta rukkileiba, värsket kala, näiteks lesta. Mu vanaonu on kalamees ja meil oli kodus värske kala alati laual. Igatsen kõiki Eesti toite. See on siinse toiduga võrreldes palju puhtam ja maitsvam. Ameerikas on toit tihti keemiat täis ja maitsetu," tunnistas Kristel.

"Selleks, et mingitki maitseelamust saada ja end mürkidest päästa, millega siin põlde piserdatakse, tuleb orgaanilisi tooteid osta. Aga tihti ka neil maitse puudub. Ostan toitu väikestelt turgudelt, kus kohalikud farmerid oma tooteid müüvad. Sealt saab mune, mille munakollast saab ikka kollaseks nimetada ja tomateid, millel punane värv ning magus lõhn ja maitse," rääkis Kristel.