Väärib märkimist, et Wageningeni ülikooli uurimistöös käsitletakse toidujäätmeid alles siis, kui see jõuab tarbijani. "Üks kolmandik" sisaldab nii tootmisprotsessis kaotatud toitu kui ka köögis raisatud toitu. Uues analüüsis on välja toodud, et jõukus mängib suurt rolli selles, kui palju toitu inimene raiskab. Tarbijad hakkavad toitu ära viskama, kui nende kulutused küündivad 6,70 dollarini päevas, mis näitab, et rikkamate riikide inimesed raiskavad tõenäoliselt rohkem toitu.

Suhe rikkuse, isegi suhtelise rikkuse (6,70 dollarit päevas) ja toidu raiskamise vahel, pole üllatav, arvestades majanduslikku turvalisust ja sellega kaasnevat teadmist, et võin lubada endale leivapätsi äraviskamist, sest saan osta veel kümme.

Äärmuslikeks näideteks jõukuse ja toidu liigsest kogunemisest on viimasel ajal Instagramis kuulsuste poolt jagatud fotod köökide, sahvrite ja külmikute sisudest. Pildimaterjali vaadates tekib mulje, et nii mõnigi neist võib söögiainetega varustatuse poolest konkureerida mõne väikese toidupoega.

Ajal, mil ligi 10 protsenti kogu üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest on tingitud toidu raiskamisest ja ära viskamisest, saavad ohtrate toiduainete esteetilise riiulisse asetamisega tegeleda ainult kõige rikkamad.

Planeerides oma oste paremini, saad vältida toidu äraviskamist. Kogu kappi vaid vajalik ning tarbi see õigel ajal ära!

Allikas: Eater