Valge maja teatas möödunud aasta 30. septembril, et USA president on pea pooleteise aastase vaheaja järel leidnud talle meeldiva inimese, kes võiks asuda Ühendriikide suursaadikuks Eestis.

Vaatamata sellele, et Eesti on USA lähedane liitlane ning iseg Donald Trumpi poolt seatud eeskujuks teistele NATO riikidele, kuna kulutab riigikaitsele kenasti 2% SKP-st, pole Tallinnasse juba tükk aega lähetatud Ühendriikide suursaadikut. Eelmine täievoliline saadik James Melville lahkus ametist 2018. aasta suvel.

Eelmisel sügisel otsustas Trump tühimiku täita ja nimetas suursaadiku kandidaadiks William Ellison Graysoni.

Grayson pole karjääridiplomaat vaid nn poliitiline suursaadikukandidaat, kelle taustaks on pikaaegne tegutsemine investeerimispanganduses ja -ettevõtluses.

Suursaadiku nimetamine jõustub USA-s, kui senat presidendi esitatud kandidaadile oma heakskiidu annab.

Tagastatud presidendile

USA senati väliskomisjoni tegevuse kirjed aga pajatavad, et seal ei leiutud eelmisel aastal Graysoni kuulamiseks aega. Senati töö- ja kodukorra kohaselt aga saadetakse kõik presidendi kõrgemate ametnike nimetamisettepanekud tagasi, kui neid ei jõuta käimasoleva istungjärgu ajal ette võtta.

Aastavahetusel sai senati eelmise aasta istungjärk läbi ja algas uus. Seega on Graysoni Eesti saadikusk kinnitamise eelnõu menetlusse lehele senatis kantud jaanuari alguses kirje: „Tagastatud presidendile vastavalt töö- ja kodukorrale.“.

Kui Trump jätkuvalt tahab Graysoni nimetada, peaks ta tegema senatile nüüd uue ettepaneku mees Eesti suursaadiku kandidaadiks kinnitada. Samas on USA-s läinud käima valimiste aasta, mille tõttu ei pruugi administratsioonil just palju aega jääda diplomaatiliste määramistega tegelemiseks.

2017. aastal soovis Trump Melville’i asemele nimetada sõjaväe taustaga ning Eesti juurtega kontradmirali Edward Masso. Kuid see plaan ei läinud käiku, Trump võttis 2018. aastal Masso nimetamise ettepaneku ise senati menetlusest tagasi.