100 aasta möödumist rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel tähistatakse Eestis suurejooneliselt, märgib uudisteportaal Ria Novosti. "Tänaseks on rahuleppest saanud aga vastuoluline teema: Venemaa väidab, et see ei kehti enam, Eesti aga raiub vastupidist," kirjeldab Gazeta.ru.

"Nõukogude Liidu lagunemise järel ootas lepingut keeruline saatus. Leping on muutunud tõeliseks komistuskiviks Venemaa-Eesti suhetes - vaidlused dokumendi enda staatuse üle on lisanud erimeelsusi piiriküsimustes," leiab väljaanne.

"Venemaa seisukoht selles küsimuses on ühemõtteline - Tartu rahuleping ei kehti. Samal ajal nimetavad paljud Eesti poliitikud seda kehtivaks ja arvavad, et Vene-Eesti suhted tuleks üles ehitada ennekõike selle alusel. Eestis peetakse lepingut riigi ajaloo üheks olulisemaks diplomaatiliseks verstapostiks ja selle sätetest ei taheta lihtsalt kõrvale kalduda."

"Uue, 2014. aastal allkirjastatud piirilepingu ratifitseerimine võiks leevendada Tartu rahulepingu ümber tekkivaid vastuolusid. Kuid kui Venemaa on tõenäoliselt selleks valmis, siis Eesti juhtkonnas puudub selles küsimuses üksmeel. Mõned poliitikud toetavad uue lepingu ideed. Teised - nagu spiiker Põlluaas - räägivad möönduste lubamatusest," kirjeldab Gazeta.

Ria Novosti kirjeldab oma loos, kuidas Tartu rahulepingu tõttu ei ole õnnestunud riikide vahel piirilepingut ratifitseerida, märkides, et "Tallinn nimetab lepingut riigi suveräänsust kinnitavaks alusdokumendiks, mis tähistab Eesti riigi sündi ja selle järjepidevust", samal ajal kui "Venemaa seisukohast muutus see kehtetuks pärast Eesti liitumist Nõukogude Liiduga 1940. aastal".

Vesti.ru kajastab aga Eesti välisminister Urmas Reinsalu avaldust, märkides, et "Eesti välisministeerium süüdistab Venemaad ajaloo võltsimises".

"Välisministeerium teatas pärast tseremooniat, et Venemaa eitab Eesti annekteerimist, õigustades seetõttu vägivalla poliitikat totalitaarsete režiimide poolt. Ja Eesti mõistab selle hukka," vahendab Interfax.

Välja tuuakse ka Vene välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova avaldus, milles viimane teatas, et "Eesti kui riik, mis eksisteeris perioodil 1918-1940, kaotas rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSVL-i koosseisu astumise tõttu ja Tartu leping kaotas jõu, sest mõlemad pooled, sellele allakirjutanud, osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti – NSVL-i – koosseisus olevaks."

Vene väljaanne Vzgljad Novosti aga leiab, et jutt Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest ning propagandakanali Sputnik töö peatamine näib olevat osa Eesti poliitikute tegevusest, mille eesmärgiks on hoida ära Venemaa riigipea Vladimir Putini visiit Eestisse.

"Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus Putini ametlikult külla suvel Tartus toimuvale 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Ent nagu poliitanalüütik Aleksei Iljaševitš märgib, on olulisele osale Eesti poliitikustest Putini võimalik visiit löök rahvuslikule uhkusele", kirjutab väljaanne.

"Üritus, mille järel mitte ainult Kaljulaid, vaid ka kogu Eesti muutuks Ida-Euroopa russofoobse vöö nõrgaks lüliks. Ja kuidas seda siis nähtaks Balti naabrite silmis? Pärast Putini võimalikku esinemist Tartus, muutub ka Leedus ja Lätis aktuaalseks küsimus, miks ta ei võiks ilmuda näiteks Klaipedasse või Jelgavasse. Ja selles on süüdi Eesti."

"Seega ei ole üllatav, et kuus kuud enne soome-ugri rahvaste kongressi üritavad nad juba ära hoida Venemaa presidendi saabumist. Siinne loogika on lihtne: kui Putin on juba kutsutud, siis peate veenduma, et ta ise kutsest keelduks," vahendas Vzgljad Novosti Iljaševitši sõnu.

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure enamus maailma riike.