07.04.2020, 10:40

1. JUULI 2020 TOOB LAPSEVANEMATELE OLULISED MUUDATUSED | Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus

Isa täiendav vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik. Seda hakatakse määrama ja maksma alates 1. juulist 2020. Töötavatele isadele kaasneb sellega 30-päevane isapuhkus oma tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda.

Foto: Unsplash

Kellele?

Õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.
Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Hakkab kehtima alates 1. juulist 2020!

Kui laps sünnib enne 1. juulit või soovid isapuhkust kasutada varem, kehtib sulle vana süsteemi järgne 10-päevane isapuhkus, mille eest maksab puhkusetasu tööandja!
Loe täpsemalt

Üleminekuperiood

Pane tähele, et uus süsteem kehtib ainult nende lastega seoses, kes sünnivad 1. juulil 2020 või pärast seda. Hoolimata sellest, millal oli lapse eeldatav sünnitähtaeg!

Et uus süsteem kehtiks, peab ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus olema pärast 1. juulit 2020.

Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020!

See tähendab, et:

Isegi, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Tal on õigus kasutada vana süsteemi isapuhkust 10 tööpäeva.

Kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult 1. juulil 2020 või hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva.

NB! Välja arvatud juhul, kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi ära oma õiguse 10-päevasele isapuhkusele! Sellisel juhul kehtib talle vana süsteem ja tal ei ole enam hiljem õigust "ülejäänud" 20 päeva välja võtta, isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil 2020 või hiljem!

Mida peab teadma?

Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega!)
Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest! Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida! Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.
Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIEd või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal - seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kellel on õigus saada?

Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel - nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast!
Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.
Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!

Võimalik, et Sul tekkis nüüd mitmeid küsimusi, vastused leiad SIIT!

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Kui sinu beebi ei maga hästi ja terve pere on sellepärast väsinud, siis vaata kindlasti SIIA!

Kõik, mida pead teadma vastsündinu eest hoolitsemisest, on SIIN!