"Eestil on täna ametlikult esimene tööpäev ÜRO julgeolekunõukogus. Sisuliselt esimesest päevast peale tuleb meil positsioon võtta ja tõsiselt tegeleda kriisiga, mis on viimaste aegade kõige kriitilisem üldse," sõnas Mihkelson Delfile.

Ta lisas, et Iraani revolutsioonilise kaardiväe välisoperatsioonide üksuse juhi kindral Qassem Soleimani tapmine Bagdadis viib vältimatult olukorra eskaleerumisele mitte üksnes USA ja Iraani suhetes.

Mihkelsoni hinnagul võib selle üks esimesi järelmeid olla see, et Iraan asub kiirendada tuumarelva loomist ja surub regiooni teisi riike - eeskätt Saudi Araabiat - võidurelvastuma. Iraani mõju Iraagis pigem kasvab ning tõenäoline on ka, et Iraani poolt toetatud terrorirühmitused alustavad või jätkavad USA ja tema liitlaste vastaseid aktsioone Lähis-Idas ja võimalik, et kaugemalgi.

"Enam kui 40 aastat Iraani ja USA suhetes püsinud pinged võivad üle kasvada reaalseks sõjaliseks kokkupõrkeks," arvas Mihkelson. "USA peab võimalikult kiirelt kaasama oma liitlased ja teavitama neid oma edasise tegevuse plaanidest vis-a-vis Iraan/Iraak."

Lisaks võib USA seotus Lähis-Idas tähendada, et Washingtoni tähelepanu hajumist Venemaa tegevuse osas Euroopas ja meie regioonis.

"Venemaa on juba avaldanud toetust Iraanile, Moskva näeb võimalust USA vastustamiseks, sidumiseks ja nõrgestamiseks, nafta hinna tõus sobib samuti Venemaale," ütles Mihkelson.