"Olgugi et Vene Föderatsiooni ametiisikud soovivad jätta muljet, justkui piiraksid Eesti võimud meediavabadust, kinnitan, et see pole sugugi nii. Vene Föderatsiooni ametiisikute surveavalduste tegelik taotlus on murendada Euroopa Liidu ühtsust sanktsioonipoliitikas. Arusaadavalt survestatakse just üht Balti riiki, kuna Balti riigid on olnud häälekad Euroopa Liidu ühtsuse eest seisjad. Eesti Vabariik ei allu ühegi välisriigi survele küsimuses, mis puudutab erapooletut seaduste kohaldamist Eesti territooriumil," ütles Reinsalu.

"Selgitan seega veel kord, miks Rahapesu Andmebüroo Sputnik Eesti emafirmale Rossija Segodnjale sanktsioone rakendab. Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputnik Eesti emafirma peadirektor Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest. Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud Euroopa Liidu personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved. Detsembris informeeris Rahapesu Andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse," lisas Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei tohi kogu Venemaa pea peale keeratud retoorika juures unustada tegelikku põhjust nendele sanktsioonidele. "Vene Föderatsiooni tegevus Ukrainas oli rahvusvahelise õiguse rikkumine. Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ning mõistab hukka Vene Föderatsiooni agressiooni. Praegune hirmutustegevus seda ei muuda," kinnitas Reinsalu.