Ole oma jonnivale lapsele tõeline rahu kants, paku kallistust ja lohutust ning näita, et mõistad. Oota veidi ning proovi temaga ärrituse põhjusest vestelda. Tunneta ka seda, kas laps vajab ruumi või lähedust ning anna talle oma kohaloluga märku, et oled olemas ega ole pahane.

2. Teadvusta koos lapsega tundeid

Istu lapsega koos näiteks põrandal (või kusiganes, kus oled tema silmade kõrgusel) ja oota kannatlikult paar minutit. Peegelda talle tema tundeid ja räägi, et on okei olla pahane või kurb. Seejärel hingake koos sisse ja välja, nii rahunete te mõlemad.

3. Loo rahulik keskkond

Kui oled jonnihoo saabudes avalikus kohas, proovi minna lapsega melust eemale. Kodus on aga kindlasti abi sellest, kui väsimusest pahurale lapsele Une-Mati külla kutsuda. Juturaamatu välja võtmine aitab samuti — eriti kui laps seostab raamatut unerituaalidega.

4. Laulge koos

“Kui sul tuju halb, siis käsi kokku löö…,” pole mingi naljalaul, vaid tegu on väga tõsise asjaga. Ja see päriselt töötab. Kindlasti on lasteaialauludest meeles ka “hani tule koju, minul paha tuju, oi-oi-oi, ai-ai-ai, minul paha tuju”.

5. Hakka ise mudilaseks

Kuigi kaaskodanikud võivad sellele väga imestunud pilguga vaadata, pole midagi vabastavamat, kui keset poepõrandat ka ennast kriiskava lapse kõrvale pikali visata ning käte ja jalgadega vehkima hakata. Kui laps näeb, kui tobe see kõrvalt paistab, võib juhtuda lausa esimese korraga, et ta enam nii ei tee. Elu peab huumoriga võtma!

6. Paku lapsele valikuvõimalusi

Kui jonnihoogu põhjustab näiteks riidessepanek, söögiaeg või magamaminek, tasub anda lapsele valikuvõimalusi ning juhtida selle abil tema tähelepanu negatiivsetelt emotsioonidelt kõrvale, kuna tal on jonnimise asemel vaja välja mõelda, kas tahaks täna panna kassi või karuga pusa, süüa porgandi- või kartulipüreed ning millist mänguasja kaissu võtta.