Lein ei tunne vahemaad. Leinas on kogu Eesti.

Leinaga tulevad üles erinevad tunded, mis võivad olla konfliktsed, muuhulgas hirmud, oma lood, mis justkui on ammu unustatud.

Lein on normaalne ja loomulik reaktsioon ükskõik millisele emotsionaalselt olulisele kaotusele. Pere traagiline surm, laste surm puudutab meid kõiki emotsionaalselt. Ettekujuteldamatu valu kaotada terve pere traagilise hukkumise tagajärjel toob üles erinevaid tundeid, ka neid, mis on varjatud olnud aastakümneid.

Lein on individuaalne ja ainulaadne.

Kuigi meid on õpetatud leinama üksinda, kutsun Sind sel korral astuma sammu üksildusest välja ning jagama oma tundeid ja mõtteid enda jaoks oluliste inimestega või terapeudiga. Me ei vaja ruumi ega üksindust leinamiseks, meid lihtsalt on õpetatud sellisel moel käituma ning tunded on kas otsesel või varjatud moel olnud hukka mõistetud.

Toetavad sõnad, mida öelda leinajale tavapäraste ütluste asemel, on:

Ma ei kujuta ette, kuidas sa end tunda võid.

Ma ei kujuta ette kui valus/laastav/südant murdev on see sinu jaoks olnud.

Mul puuduvad sõnad, ma ei tea mida öelda.

Kuula oma südamega, mitte oma peaga. Luba leinajal väljendada tundeid ilma hinnangut andmata, kritiseerimata, analüüsimata või võrdlemata.

Küsi “mis sinu sees toimub?” selleks, et anda neile võimalus rääkida. Enamus inimesi väldivad seda küsimust. Ära püüa neid parandada - lihtsalt kuula. Käi nendega koos jalutamas. Leinajad tihtipeale tunnevad end eraldatuna.

Ole hetkes. Kui su mõtted kipuvad uitama minema, teavad nad seda ja sa muutud ebaturvaliseks. Ole empaatiline. See tähendab seda, et kui sul tulevad pisarad silma nende loo ajal, luba neil tulla. Sul on luba olla inimene sel ajal, kui sa kuulad teist inimest.

Leinas puuduvad absoluudid.

Lein tõusetub ka siis, kui hukkuvad inimesed, kellega isiklikult ei ole kunagi kohtunud.

Südames kutsun Sind jagama oma tundeid ja lugu, mis Sinus esile tuleb.