2017. aasta 30. novembril mõistis Harju maakohus Elois-Catherine Haaveli (endise nimega Liis Haavel) süüdi suures ulatuses korduvas arvutikelmuses ja teise inimese dokumendi ebaseaduslikus kasutamises ning karistas teda kolme aasta pikkuse vangistusega.

Koheselt tuli tal ära kanda kuus kuud vangistust, ülejäänud vangistuse kandmisest vabastas kohus ta tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga. See tähendab, et kui Haavel paneb katseajal toime uue kuriteo, ähvardab teda lisaks uuele karistusele veel kahe aasta ja kuue kuu pikkune reaalne vangistus. Praegu kehtib Haavelil eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ning ta peab järgima seaduses ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Meedias polnud Haavelist tükk aega midagi kuulda, ent esmaspäevases "Kuuuurijas" kajastas Katrin Lust, et kurikuulus Haavel abistab Õismäe korteris kehva tervisega vanainimest. Õige ruttu tuli päevavalgele asjaolu, et Haavelil on endiselt kombeks vanuritele mesijuttu ajada, luisates kokku erinevaid lugusid näiteks sellest, kuidas ta heasoovliku naabrina hädasolijaid aidata soovib. Erinevaid niidiotsi kokku viies selgitas "Kuuuurija" meeskond välja, et Haaveli uued ohvrid asuvad üle terve Tallinna. Näiteks oli naine samas kortermajas elavalt 90-aastaselt härralt jupihaaval sisse kasseerinud üle 2000 euro ning ühelt kesklinnas elavalt armsalt vanapaarilt röövinud raha lausa nende enda koduarvutis ID-kaarte ja koode kasutades.

Haavel on kriminaalhooldusalune. On ta reegleid rikkunud ja kas kriminaalhooldaja oli Haaveli "uutest tutvustest" teadlik? Pööratakse vangistus nüüd reaalselt täitmisele? Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik sõnas Delfile, et kohtuotsuse järgi ei tohi Haavel suhelda ühe konkreetse kannatanuga. Vanainimestega suhtlemist üleüldse tal ära keelatud ei ole. "See, kas ta peab reaalselt vangi minema, sõltub sellest, kas ta on pannud toime uue kuriteo, mis selgub menetluse käigus. Kriminaalhooldus on selles asjas politseiga pidevalt koostööd teinud, aga hetkel ei saa me teemat üksikasjalisemalt kommenteerida."

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar sõnas, et Põhja prefektuur on alustanud kaks kriminaalmenetlust, milles selgitatakse võimalike hiljuti toimunud kelmuste asjaolusid. "Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud. Kui uurimise käigus ilmneb, et on pandud toime mõni kuritegu, esitab prokuratuur kohtueelse menetluse järel süüdistuse ja saadab kriminaalasja kohtusse."

Kuna kahtlustust pole esitatud, ei avalikusta prokuratuur ka võimalike kelmuste sisu ega seda, kas sealhulgas on ka juhtumid, millest oli juttu "Kuuuurijas".

Täpsustavalt lisas Soostar sedagi, et seadus ei keela kellelgi tegeleda eakate abistamisega, kuid kõigile võrdselt on keelatud kuritegude toimepanemine ja sellega teiste vara, tervise, elu või muu hüve kahjustamine.