Valitsus hakkab arutama hoolduskindlustusmaksu üle, mis peaks leevendama hoolekande rahapuudust
Sotsiaalministeerium on välja arvutanud esialgse laekuva maksutulu stsenaariumi, mille aluseks on see, et iga hõivatu maksab kassasse brutopalgalt ühe protsendi. Mida rohkem on tulevikus hõivatuid, seda suurem on hoolduskassasse laekuv maksutulu.
"Juhul, kui tulevikus oleks pikaajalise hoolduse kulude osakaal SKP-st 0,5–2,5 protsenti (Maailmapank on oma analüüsis välja toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2–2,5 protsendile SKP-st), kataks hoolduskassasse laekuv maksutulu esialgu umbes poole ja hiljem umbes viiendiku pikaajalise hoolduse teenuste kuludest," selgitas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum.
Tarum nentis, et seega ei ole ainult inimeste maksetel põhinev pikaajalise hoolduse teenuste rahastus jätkusuutlik. "Selle parandamiseks peaks ka riik regulaarselt panustama hoolduskindlustuse süsteemi või peaks inimeste hoolduskindlustusmakse määr olema suurem kui üks protsent," sõnas ta.
Pikaajalise hoolduse korralduseks on vaja lisaraha umbes 150 miljonit eurot aastas. Tarumi sõnul on üks võimalus jätkata praegu kehtiva vajaduspõhise lahendusega, kus inimene maksab teenuse eest nii palju, kui talle on jõukohane, kuid suureneb riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlus hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Teine võimalus on pikaajalise hoolduse teenuste korraldus tuua riigi korraldustasandile ning seadusega paika panna, milliste teenuste osade eest tasub inimene, milliste eest avalik sektor. Kolmas võimalus on Tarumi sõnutsi luua solidaarne hoolduskindlustussüsteem, mida on võimalik rahastada kas riigieelarvest, kohustusliku kindlustusmakse või eelnevate variantide kombinatsioonina.
Valitsus arutab Kiige ettepanekul hoolduskindlustusmaksu kehtestamise üle järgmisel nädalal.
Hoolduse valdkond vajab muutusi
Tänavu moodustati seitse töörühma, kuhu kuuluvad ministeeriumi partnerid, et arutada ettepanekuid pikaajaliseks hoolduse valdkonna muudatusteks.
Tarumi sõnul on sotsiaalministeeriumi jaoks oluline kokku leppida riigi ja kohalike omavalitsuste rollid ning luua üleriigiliselt ühtsed alused inimese hooldusvajaduste hindamiseks. Samuti leppida kokku, mis on inimeste panus pikaajalise hoolduse teenuste rahastamisel.
"Eesmärk on, et inimene saaks vajalikke teenuseid õigeaegselt ja vajalikus mahus, sõltumata sellest, millises omavalitsuses ta elab. Samavõrd oluline on vähendada perekondade hoolduskoormust ja tagada omastehooldajatele paremad töö ja pereelu ühitamise võimalused. Tuleb luua eeldused, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus inimväärikalt elada ja keegi ei pea lähedase hooldamise tõttu loobuma oma isiklikust elust," ütles ta.
Tarum lisas, et samal ajal on oluline ennetada toimetulekuraskuste teket ja hooldusvajaduse süvenemist.
Arto Aas: ettevõtjatega uue maksu kehtestamist keegi läbi rääkinud pole
"Valitsus on lubanud käsi Piiblil ettevõtjatele lähiaastateks maksurahu. Loomulikult võib maksusüsteemi teha paremaks ja majanduskasvu soodustavaks, aga uute maksude kehtestamine maksurahu lubadusega kindlasti ei kattu," kommenteeris hoolduskindlustusmaksu ideed Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Ta lisas, et ebakindluse tekitamine pärsib nii uusi välisinvesteeringuid kui ka kohalike ettevõtjate investeeringuid innovatsiooni ja uute töökohtade loomisse. "Ettevõtjatega uue maksu kehtestamist keegi arutanud ei ole, kuigi seadusloome hea tava seda kahtlemata nõuab," ütles Aas.
