Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul pole Eestis marutaudijuhte registreeritud küll juba mitu aastat, kuid teistes riikides on surmav haigus endiselt alles: näiteks suri novembri lõpus 55-aastane Läti kodanik, kes sai marutõve ilmselt teda Indias purenud koeralt.

Haige loomaga on võimalik kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti pole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud. Selleks, et nakatunud naaberriigist marutaud metsloomade rände läbi Eestisse ei jõuaks, vaktsineeritakse kaks korda aastas piirialadel elavaid metsloomi.

“Kuigi Eestit peetakse marutaudivabaks maaks juba alates 2013. aastast, võib haige loomaga kokku puutuda näiteks välismaal reisides. Samuti ei ole välistatud olukord, kus haige loom on mingil moel Eestisse sattunud,” ütles Dontšenko, kelle sõnul on marutaudivaktsiin olemas kõigis Eesti haiglates. “Kui inimene on olnud kontaktis võõra mets- või koduloomaga, tuleb koheselt pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.”

Lisaks soovitab Dontšenko loomadega käitumist kindlasti õpetada lastele, kes võivad võõraid loomi paitama hakata. “Marutaud paneb loomad teistmoodi käituma. Seega võib metsloom muutuda pealtnäha sõbralikuks ja tulla inimesega kontakti otsima,“ märkis nõunik.

Veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul on 95 protsendil juhtudest marutaud inimeseni jõudnud lemmikloomaga kokkupuutest, hammustusest või haavade saastumisest haigustekitajat eritava looma süljega.

Lemmikloomad süstla alla

„Tuletame lemmikloomaomanikele meelde, et lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik juba enam kui 65 aastat,“ ütles Niin, kelle sõnul on iga loomaomaniku kohustus tagada, et tema lemmikloom saaks marutaudi suhtes vähemalt kord kahe aasta jooksul vaktsineeritud.

Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi 1 kilomeetri kauguselt Pihkva oblasti piirist.

„Lisaks ei tohi loomi ei lasta hulkuma, sest nii võivad nad puutuda kokku võõraste loomadega,“ ütles Niin, kelle sõnul tuleb metsloomade ning võõraste koduloomadega otsekontakti vältida isegi juhul, kui nad näivad sõbralikud. Kummaliselt käituvatest mets – ja koduloomadest tuleb teavitada veterinaarteenistust.

Selleks, et nakatunud naaberriigist marutaud metsloomade rände läbi Eestisse ei jõuaks, vaktsineeritakse kaks korda aastas piirialadel elavaid metsloomi. Viimane marutaudi nakatunud loom, kährikkoer, leiti 2011. aastal ligi 1 kilomeetri kauguselt Pihkva oblasti piirist.

Marutõbi võib kulgeda ka pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. Haigus pole ravitav, vaid lõpeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.