Pisa ülikooli teadur Donatella Marazziti on armastuse uurija ja tõeline armudoktor, kes väidab, et armudes on adrenaliin ja kõrgendatud meeleolu soodustav dopamiin laes, kuid lõõgastumist reguleeriv serotoniin tagaplaanil. Tulemuseks ongi katkematu obsessiivne mõttemäng, mille peategelane on armumise objekt. Väidetakse isegi, et armumine loob organismis bioloogilise kokteili, mille põhjustatud nähud sarna­nevad kokaiini tarbimisele omase pilves olekuga. Ja nagu uimastitegagi: mida enam aega sa selle erilise inimesega veedad, seda suuremasse sõltuvusse satud.

Ent peale tujutõstvate hormoonide taseme kerkib ka stressihormoon kortisooli oma, tagajärjeks kirg, mis on segatud ärevuse, kinnismõtete ja närvilisusega.

Kui toores armumine liigub edasi küpsemasse faasi, võib dopamiinitase küll jääda kõrgemaks, kuid serotoniin ja kortisool loksuvad tagasi normaalsele levelile, aidates sul maha rahuneda ja end jälle normaalsena tunda.

Muide, ka testosteroonitase hakkab armudes trikke tegema. Naistel võib see nimelt tõusta, muutes neid agressiivsemaks, seksuaalsemaks ja kirglikumaks. Meestel kipub see aga hoopis langema, nii et nad on tavapärasest emotsionaalsemad, vastuvõtlikumad ja tundlikumad.