Saatejuhid Jevgeni Popov ja Olga Skabejeva ütlesid, et "tuleb välja, et meie kodumaa "okupeeris" (saatejuht näitas kätega jutumärke -toim) mitte ainult Donbassi ja Krimmi, vaid ka mingi osa Eestist."

"Ärkasime täna hommikul üles ja meil ei olnud tükkigi Eestist - nüüd selgub, et on," ütles Popov. "Tuli välja, et selle riigi parlamendi esimees ei ole meie riigi suhtes sõbralikult meelestatud, kuigi inimesed seal on, ja on otsutanud nõuda osa territoorimist, mis tema väitel kuulus Eestile. Ühtlasi tahab ta Venemaalt ka reparatsioone Nõukogude Liidu okupatsiooni eest."

"20 aastat ei ole pikk aeg, ent otseloomulikult võite te selle aja jooksul harjuda ära väga ebastabiilsete piiridega, ent kui aus olla, siis eestlased ei meenutanud seda kellelegi väga pikka aega. Ühtäkki nüüd nad aga on otsustanud mäletada Tartu rahulepingut, mis sai tühiseks pärast Eesti liitumist Nõukogude Liiduga," jätkas Skabejeva.

"Moskva peab territoriaalseid nõudeid lubamatuks. Aga et te aru saaksite, siis me juba lahendasime kõik need küsimused eestlastega 2014. aastal ning paistis, et meil ei ole enam mingeid probleeme. Aga ei."

Tema sõnul ei saa küll lubada "nalju eestlaste aeglase reageerimisvõime üle, ent kuigi kõik küsimused lahendati juba 2014. aastal, said nemad sellest aru alles 2019. aastal".

"Nad said sellest aru ja olid nördinud," teatas Skabejeva.

"Järgmise viie aasta pärast alustavad nad sõda oma territooriumi eest," kommenteeris üks saatekülalistest. "On täiesti võimalik, et nad mõistavad seda ja nõuavad linna tagastamist."

"Ärge naergem eestlaste üle," palus Skabejeva. Tema kaassaatejuht arvas aga, et eestlastel võis olla raskusi piirileppe mõistmisega, sest see oli teises keeles. "Aga saate aru - dokument oli vene keeles," ironiseeris Popov.

Tema sõnul on Eesti rahalised nõudmised kõige suuremad, ulatudes pea poolsaja miljardini. "Ja loomulikult on rumalus seda vaagida seadustest tulenevalt," arvas saatejuht.

Seejärel sai sõna Venemaa Strateegiliste Kommunikatsioonide Keskuse president Dmitri Abzalov, kes arvas, et kui eestlastele piirleppe juures midagi ei meeldi, "siis pangu nad inimesed, kes sellele alla kirjutasid, trellide taha".

"Ei, kui neile miski seal ei meeldi, siis lähme tagasi Uusikaupunki rahu juurde. Me teeme seda ja siis mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu, mis meile müüdi, naasevad teate küll kelle koosseisu," vastas Popov.

"Ukrainal ei olnud piisavalt julgust, et vangistada inimest, kes neile lepingutele alla kirjutas. Ja ka neil (eestlastel -toim) ei ole piisavalt julgust, et panna vangi need inimesed, kes selle vastiku dokumendi allkirjastasid, sest ta (Põlluaas -toim) oleks esimene, kes trellide taha läheks," raius Abzalov.

"Kui teil on riik ja teil on lepped, mille te olete allkirjastanud, siis kaasnevad nendega riigile ka teatavad kohustused. Te ei ole Trump, kes tuleb ja ütleb, et "mina olen uus USA ja kõik eelnevad lepped on tühistatud". Kui te olete riik, mitte puhtalt platvorm poliitikutele, peate te oma kohustusi lõpuni täitma. Kui te allkirjastasite lepingu, tähendab see, et te allkirjastasite lepingu. Teie parlament hääletas selle poolt, mis tähendab, et rahvas hääletas selle poolt," leidis ta.

Ukraina politoloog Vadim Karasiov lisas omalt poolt, et "kui riikide vahel lähevad suhted toksiliseks, provotseerib see alati territoriaalset revisionismi ja territooriumide ümbervaatamist". "Kui suhted Venemaa ja Eesti vahel ei parane, on seal alati poliitilisi jõude ja poliitikuid, kes selle teema tõstatavad."

"Poliitikuid? Kutsuge teda (Põlluaasa -toim) friigiks, kes ta tegelikult on," torkas Popov vahele.

"See (Eesti -toim) võib tunduda nagu väike riik, kus mingid friigid ütlesid midagi, aga see rikub suhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Nad mõjutavad Euroopa Liitu ja NATOt," rõhutas Karasiov.

Saatejuht Skabejeva suunas seejärel aga jutu taas piirileppele: "Kui teil on leping, siis teil tuleb kas otsustavalt sellest välja astuda või teha teisi otsustavaid samme. Me kohtleme seda kui mingit nonsensit, sest tuleb välja, et tänapäeval on populaarne rääkida annekteerimisest. See on tore ja põnev. Nad teavad, et ei saa mingeid tegelikke nõudmisi teha."

"Nad lihtsalt otsustasid selle välja öelda. See on rumal ja naeruväärne," arvas Skabejeva. "Me ei anna teile midagi ära. Ärge lootkegi, kallid eestlased."