KUI MINU KOER | Mädaemakas on sageli esinev haigus, mis kirurgilise sekkumiseta võib olla eluohtlik
Loomaarst Sirli Rajas annab sarjas "kui minu koer..." nõu erinevatel terviseteemadel ja -muredel, mis koeri puudutavad. Selle sarja järgmises artiklis räägib Sirli, mis on püometra ja kui ohtlik see on.
Püometra ehk mädaemakas on põletikuline protsess, mille käigus tekib emakasse mäda. Mäda tekkes mängib olulist rolli looma hormonaalne tsükkel ja enamasti avaldub mädaemakas kaks kuud peale jooksuaja lõppu. Selles perioodis toodetakse munasarjades hormooni nimega progesteroon.
Progesterooni ülesandeks on vähendada emaka lihaskesta kokkutõmbeid ja stimuleerida emaka sisekesta sekretsiooni. Samuti pärsib progesteroon emaka lokaalset immunvastust. Kõik need aga soodustavad omakorda püometra teket.
Püometra on sageli esinev haigus, mis vajab väga sageli kirurgilist sekkumist. Tähelepanuta jätmise korral võib see olla lausa eluohtlik, sest mäda kogunemine ja põletik mõjutavad kogu organismi. Emakas vohama hakanud bakteritest satub vereringesse toksilisi aineid ja selle tulemusel võivad omakorda kahjustuda nii neerud, maks kui ka südamelihased. Septitseemia ehk veremürgistuse korral on põletikust mõjutatud terve koera organism.
Mädaemakale eelneb alati emaka limaskesta tsüstiline vohamine. Vohav kest loob aga väga sobiva keskkonna bakteritele, kes sinna hõlpsasti kinnituda saavad ja seal arenema hakkavad. Emaka limaskesta tsüstiline vohamine tekib valdavalt eakamatel emastel koertel, kel on olnud juba mitu inda, kuid see ei tähenda, et teised oleksid selle eest kaitstud.
Kui suurem osa mädaemakasse haigestunud loomi on juba vanad, siis on olnud juhtumeid ka nooremate seas. Püometra ohustab kõiki. Rääkides koertest, on eelsoodumus kollidel, rottweileritel, cavalier king charles spanjelitel, kuldsetel retriiveritel ja berni alpi karjakoertel, kuid tegelikult peaks iga emase looma omanik olema püometra haigusega kursis.
Haigus kulgeb igal loomal erinevalt. Mädaemaka korral võib tegu olla lahtise või kinnise kaelaga püometraga. Lahtise emakakaelaga haiguse korral märkab omanik enamasti ebanormaalset nõrevoolu tupest, siis jõuavad loomad kiiremini arstile ja nende prognoos on parem. Kinnise emakakaela puhul saavad omanikud palju hiljem aru, et koer on haige ja haigus võib olla juba väga tõsises staadiumis. Kinnise kaelaga emakapõletiku korral ei pääse põletikuline nõre emakast välja ja on ka oht emaka rebenemisele.
Sümptomid
Mädaemaka kliinilisteks tunnusteks on: loidus, palavik, oksendamine, isutus, pidev janu ja joomine, urineerimine ning nõrevool tupest (lahtise emakakaelaga püometra korral). Mõningatel juhtudel ka kõhulahtisus ja tagajalgade nõrkus. Nende sümptomite ilmnemisel tasub pöörduda veterinaari poole.
Diagnoosimine
Haiguse diagnoosimiseks võetakse arvesse informatsiooni koera eelneva tervise osas, mis ravimeid on koer saanud ja kuidas on kulgenud tema jooksuajad. Mädaemaka kahtlusega loomal on soovitav teha ka vereproov, et hinnata, kus on põletik ja kuidas looma organsüsteemid toimivad. Tähtsal kohal on ka kujutav diagnostika ehk röntgenpildid või ultraheliuuring, millega saab hinnata emaka suurust ja vedelikuga täituvust.
Ravi
Ravi on enamasti kirurgiline. Operatsiooni käigus eemaldatakse nii emakas kui ka looma munasarajad. Kinnise kaelaga püometra korral on kirurgiline ravi ainus võimalik ravi.
Lisaks kirurgilisele eemaldamisele on näidustatud ka antibakteriaalne ja üldine organismi toetav ravi. Halvas seisus koerad võivad vajada ka statsionaarset haiglaravi.
Kui tegu on lahtise emakakaelaga püometraga ja põletik ei ole veel organismi üldist seisundit tugevalt mõjutanud, siis võib kaaluda ka antibiootikumiravi. See sobib koertele, keda on tulevikus plaan kasutada tõuaretuses. Kahjuks on kogemused näidanud, et antibiootikumidega ravitud mädaemakad kipuvad korduma ja loom ei pruugi täielikult paraneda.
Tüsistused
Püometra korral võib tekkida ka ttüsistusi. Toksiinide esinemine organismis võib jäädavalt kahjustada neere, maksa ja südant. Emaka rebenemise tagajärjel võib tekkida peritoniit ehk kõhukelmepõletik.
