Tartu ülikool loobub kärbete tõttu maineka Oxfordi e-raamatukogu kasutamisest
“Raamatukogust öeldi mulle, et Tartu Ülikooli ligipääs Oxford University Pressile lõpeb sel aastal ja seda ei uuendata. Tahtsin kõigile teada anda, et jõuaksite veel tegutseda ja hankida, mis teile vajalik!” kirjutas Tartu ülikooli ühe humanitaarteaduskonna teadur osakonna listi.
Osakonna juht nentis vastuskirjas, et tegu on kahetsusväärse kärpega. “Oxford University Pressist loobumine on rahaliste kärbete otsene ohver,” kurvastas ta.
Tartu ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm kinnitas Delfile, et Oxford University Pressi mahukast e-raamatute kollektsioonist tuleb loobuda tõesti. Nimelt ei ole raamatukogu teavikute ostmise eelarve viimastel aastatel kasvanud, raamatute-ajakirjade, sealhulgas digitaalsete, hind aga küll.
“Väljaanded kallinevad umbes 5-7 protsenti aastas, saame neid igal aastal osta järjest vähem,” tunnistas Kurm. Oxford University Pressi kollektsioonile ligipääs maksab aastas umbes 30 000 eurot, lisaks veel käibemaks.
Mõistagi püüab raamatukogu kärpida sealt, kust see võimalikult vähem valus oleks. “Raamatukogu analüüsib iga-aastaselt andmebaaside, e-raamatute pakettide ja e-ajakirjade kasutusstatistikat ja hinnatõusu ning selle põhjal tehakse koostöös valdkondadega otsused tellimuste pikendamiseks, nendest loobumiseks või hoopis uue andmebaasi hankimiseks,” selgitas Kurm.
Raamatukogu komplekteerimiseelarve moodustub haridus-ja teadusministeeriumi ja ülikooli eraldistest. 2019. aasta eelarves on trükiste ja andmebaaside jaoks ette nähtud 1 050 000 eurot.
Möödunud, 2018. aastal suutis ülikooli raamatukogu juurde osta ligi 29 000 teavikut, lisaks oli juurdepääs 119 andmebaasile, mis sisaldasid põhiliselt teadusajakirjade täistekste, teatmeteoseid
Tartu ülikooli raamatuvara suurus möödunud aasta lõpu seisuga oli veidi üle nelja miljoni teaviku.
Rektorile nahkistmeteta auto ei sobi
Oxford University Pressi e-kogu kasutanud teadureid ärritas, et samal ajal, kui raamatukogu peab hoolimata kasvavatest hindadest toime tulema senise eelarvega, soovitakse ülikooli rektorile osta autot, mis on kaugelt enam kui otseseid vajadusi kattev sõiduk.
Tartu ülikool proovis oktoobris rektor Toomas Asserile leida uut ametiautot, kuid hange ebaõnnestus liiga kõrgete nõudmiste tõttu.
Ülikool otsis rektorile autot, mis oleks vähemalt 150 kilovatine, täisnahast istmekatete ja 4-tsooniline kliimaseadmega. Rektori auto hinnaklassiks eeldati u 50 000 eurot, koos käibemaksuga u 60000.
Hange kukkus läbi, kuna ülikool ei olnud nõus 143-kilovatise mootori ega naturaal-ja tehisnahast kombineeritud istmetega.
Ülikooli ametiauto hankepakkumisele esitati kolm küsimust. “Hankelepingu objektiks on rektorile esindusauto ostmine, mistõttu nimetatud tingimuste osas järeleandmiste tegemine ei ole põhjendatud,” seisis hankijate vastuses. Nüüd aga peab kõrgkool hankes järeleandmisi tegema, kui tahavad rektorile ja ta autojuhile uut masinat.
