Puuetega inimesed soovivad raudteejaamadesse abipersonali
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habichti sõnul on praegune seis see, et rongides vastutab inimeste võimaliku abistamise eest vedaja ja üldiselt see süsteem ka toimib. Kui aga inimene jõuab rongijaama, siis tuleb üksinda hakkama saada.
"Kui näiteks vaegnägija või pime inimene sõidab rongiga iseseisvalt Tallinnast Tartusse ja vajab siis abi, kui rong Tartusse jõuab, et jõuda perroonilt näiteks taksopeatusesse või ühistranspordi peatusesse, siis oleks temal vaja seda abistavat teenust," rääkis Habicht.
Kuna teenindava personaliga rongijaamu on Eestis vähe, puudutakski muudatus Habichti sõnul peamiselt Tartu raudteejaama ja Balti jaama Tallinnas. Habitch ütles, et näiteks võiks puudega inimeste abistamine kuuluda turvameeste kohustuste hulka.
Meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutumise seaduse eelnõu seletuskirja järgi on aga võimalik, et seesuguse ettepaneku vastuvõtmist lükatakse veel vähemalt viieks aastaks edasi.
