Põllumehed katsetavad kliimamuutustega toimetulekuks uusi vilju
Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina. Nüüd oleme sellest kaugel – tohutul põllumaal vohanud kartulit kasvatatakse siinmail üha vähem. Kui 1980. aastatel oli kartuli kasvupind 72 300 hektarit, siis 2000. aastal 30 900. Viimastel aastatel on kasvumaa jäänud 5000 hektari kanti ja iga aastaga kahanenud. Üks põhjus on võimust võtvad haigused: kartuli lehemädanik, mis areneb niiskemas kliimas, tekitab viljale üha rohkem probleeme. Tulevik tõotab ses osas vaid mustemaks minna. Prognooside järgi muutub Eesti kliima selliseks nagu Suurbritannias, kus on valdav sombune „ei liha ega kala” ilm. Sügise moodi talv, rohkem vihma, sekka suvised ekstreemsed kuumalained.
Soojem ja niiskem kliima tähendab rohkem kahjureid ja haiguseid. Sama häda küüsis vaevlevad rapsikasvatajad. Kui kümmekond aastat tagasi kattis raps 20–30% haritavast maast, siis nüüd tõmbub kasvuala järjest kokku, kuna kahjurid võtavad võimust, selgitab maaülikooli professor Ülo Niinemets.