Eelmisel nädalal üritas Helme politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhti Elmar Vaherit lahti lasta, kuid see oli seadusega vastuolus, sest taolise otsuse saab vastu võtta valitsus. Riigipea Kersti Kaljulaid, kes selles asjus üleeile peaministriga kohtus, ütles, et Helme ei sobi ametisse, sest "juhib õigusriiki kraavi".

Helme ütles Delfile, et president ei suuda täita oma rolli päevapoliitika ülese ühiskonna sidujana ja põhiseaduse kaitsjana, vaid on hoopis õõnestaja. "Ta peaks ise mõtlema, kas ta ikka sobib oma ametisse," ütles Helme.

Kuigi nii rahandusministri kui ka siseminister Mart Helme sõnul polnud politseijuht Vaheri väidetel alust, et PPA-d võivad ähvardada koondamised, kui tuleb ameti eelarves kokkuhoiu kohti leida, siis ilmneb siseministeeriumi koosolekute protokollidest, et koondamisi ei välistatud.

Martin Helme sõnul andis rahandusministeerium selge suunise, et kokkuhoiukohti tuleb viimases järjekorras leida inimeste arvelt ja selle ülesandega politseijuht ministri hinnangul hakkama ei saanud.

"Inimese poolt, kes on saanud aastas kaks palgatõusu, minna oma alluvaid hirmutama, ei ole minu meelest tema ametisse sobiv. Aga me oleme kokku leppinud - peaminister on avaldanud soovi - et leida töörahu," ütles Helme.

Uuele katsele Vaherit ametist kangutada, Helme minna ei plaani. "Ministri poolne töörahu tagamise samm on see, et ta annab Vaherile uue võimaluse ja Vaheri pool on see, et seda võimalust suurepäraselt kasutada," sõnas Helme.

Täna hommikul oli Helme ERR-i otsestuudios, kus ta muuhulgas vihjas, et Vaheri ametist tagandamise katse oli ettekavatsetud samm ning kriisid aitavad ministri sõnul koalitsiooni tugevdada ja opositsiooni nõrgestada.

Delfile ei soostunud Helme otse ütlema, kas eelmise nädala kriis kukkus välja täpselt nii nagu pidi või toob ta meedia ja avalikkuse lollitamise nüüd tehtud vea ettekäändeks.

Lahing süvariigiga jätkub

ERR-i otsestuudios märkis Helme korduvalt, et vahepealne kriitika (näiteks opositsiooni poolt) oli hüsteeria. "Öelda, et õigusriik on ohus - see on juba hüsteeria." Ta rõhutas, et Jüri Ratas pole öelnud, et ta käitus ebaseaduslikult, ta oli lihtsalt pahane. "Olen kriitikaga nõus, et ei rääkinud koalitsioonikaaslastega. Suuri asju on vaja läbi rääkida. Aga ettepanekus ametist lahkuda pole midagi ebaseaduslikku," arvas ta.

Küsimusele, kes andis talle nõu, et kutsuks politseijuht Vaheri enda juurde ja nõuaks viimase lahkumist, ei tahtnud minister otse vastata.

"Kes nõu andis või andmata jättis, see pole oluline," rääkis ta. "Olen teo ära teinud, ise vastutanud. Olen tunnistanud, et tegin vea. Selles mõttes Vaheri teema on eraldi teema, mis tegelikult järgnes oli täielik hüsteeria. Meeleheitlik katse seda valitsust kukutada."

Helme rääkis, et terve suve üritas Reformierakond Keskerakonda ära moosida, aga nüüd on taktikat muudetud ja üritatakse Keskerakonda lõhestada, tekitada pingeid. "See kukub läbi." Ta arvab, et ohtu koalitsiooni murenemisele pole.

Kui Sildam viitas, et Ratasel on pettumus ja äng, siis toonitas Helme, et ta ei näe seda kusagil.

Küsimuse peale, kas ta usub müstilist süvariiki, lausus Helme, et lahing süvariigiga käib. "See on kooslus inimestest, kes arvavad, et nad on karistamatud ja puutumatud," defineeris ta selle nähtuse. Ta jättis vastamata, kas Vaher, Lavly Perling, Arnold Sinisalu ja Mikk Marran on ka osa süvariigist.

Ta rõhutas, et ametite juhid peavad alluma tsiviilkontrollile. Ametnikud võivad tema sõnutsi poliitikutele oma ettepanekuid teha, aga vaidlusi ei peaks pidama meedia vahendusel. Ta lausus, et poliitilised otsused on täitmiseks. "Kui otsus ei meeldinud, viid ikka ellu. Kui tõeline süümekriis, paned ameti maha."

Kas julgeoleku ja korrakaitse juhid tuleb välja vahetada? Helme kostis, et tähtajaliste ametite puhul on regulaarne uuendamine vajalik. Tema meelest, kui süsteem ei tööta, on vaja muudatusi. Võim tähendabki Helme arvates võimalust suunata raha ja personali.