Esimesena võttis sõna Norra peaminister Erna Solberg, kes ütles pärast nädalavahetuse mošeerünnakut, et Norras tegutsevad Rootsi paremäärmuslased, vahendab Yle Uutiset.

Solberg nõudis tegevust äärmusideede ohjeldamiseks ja ütles, et Norra vajab selles Rootsi abi.

„Kui neonatsid marsivad Norra tänavatel, nii Fredrikstadis kui ka Kristiansandis, on kuulda palju rootsi keelt. Nende neonatsid püüavad organiseeruda ka naabermaades,” ütles Solberg ajalehes Aftenposten.

„Põhjamaadest on Rootsis suurimad ja organiseerituimad grupid. Me oleme märganud, et meeleavaldustele tuleb lisaks mõnedele kohalikele osalejaid Rootsist. On tähtis võtta Norras tarvitusele vastumeetmed,” jätkas Solberg.

Rahvusvaheline koostöö äärmusluse vastu on Solbergi sõnul tähtis, sest radikaliseerumine toimub suures osas internetis.

„Aga Põhjamaade Vastupanuliikumise ja neonatsluse raskuspunkt ja parimad organisaatorid on just Rootsis,” rõhutas Solberg.

Solbergi sõnadele reageeris Twitteris Rootsi endine siseminister ning praegune energia- ja digitaliseerimisminister Anders Ygeman.

„Meeleldi teeme Norra-Rootsi koostööd, aga kui valitsetakse koos Arenguparteiga ja nimetatakse Sylvi Listhaug kaks korda ministriks, tasuks ehk peeglisse vaadata, enne kui põrnitseda üle riigipiiri,” kirjutas Ygeman.

Arenguparteisse kuuluv Listhaug on saanud tuntuks oma sisserändevastaste seisukohtade poolest. Rootsis on ta pahameelt tekitanud Rootsi sisserändepoliitika kritiseerimisega ja näiteks külaskäiguga Stockholmi sisserändajate eeslinna Rinkebysse.

„Me ei võta vastu nõuandeid Rootsist, kus on tõestatult rohkem neonatse kui Norras. Soovitan Ygemanil puhastada oma maa, enne kui ta tuleb Norrat õpetama,” torkas eakate ja rahvaterviseministrina tegutsev Listhaug Aftonbladetis Ygemanile vastu.

Paremäärmuslaste uurijad leiavad, et Norra peaministril on õigus, kui ta räägib Rootsi neonatside tegevusest Norras. Nad tuletavad siiski meelde, et Norra paremäärmuslased tegutsevad samamoodi Rootsis.

Norra politseikõrgkooli professor Tore Bjørgo ütles Dagens Nyheterile, et Norras on hinnanguliselt vaid 30 organiseerunud neonatsi, samas kui Rootsis on neid tema sõnul vähemalt 200. Seega ei saa norralased teha asju üksi, vaid vajavad rootslaste abi ja koostöö on tihe.

Samas tuletas Bjørgo meelde, et norralased on osalenud neonatside marssidel Rootsis, näiteks Göteborgis, ja Norra neonatside juht elab Rootsis Ludvikas, millest on viimastel aastatel arenenud omamoodi neonatside keskus.

Taanis pöörati pilgud Rootsi poole pärast Kopenhaagenis toimunud plahvatust. Taani sotsiaaldemokraatlik valitsus uurib nüüd võimalusi riikide vahelise piiri nüüdsest hoolikamaks valvamiseks.

Taani peaminister Mette Frederiksen tõstatas piirivalve küsimuse pärast seda, kui selgus, et Kopenhaageni maksuametit kahjustanud plahvatuse kahtlustatavad korraldajad on pärit Rootsist. Üks neist on vahistatud ja teine tagaotsitavaks kuulutatud.

Frederikseni sõnul kavatseb Taani tagada, et Rootsi kurjategijad ei pääse üle riikide vahelise piiri, teatas Taani ringhääling DR.

Teise näitena Rootsist tulnud kuritegevuse kohta mainis Frederiksen juuni lõpus Kopenhaageni lähedal Herlevis toimunud tulistamist, milles lasti hukkamisstiilis maha kaks Rootsi professionaalset kurjategijat.

Dagens Nyheteri teatel on nii ohvrid kui ka kahtlusalused seotud Stockholmis Rinkebys tegutsevate organiseeritud kurjategijatega.

Rootsi siseminister Mikael Damberg suhtub taanlaste kavatsusse karmistada piirivalvet mõistvalt, kuigi ta juhtis tähelepanu, et kurjategijad liiguvad ka vastassuunas.