77 protsenti linnadest terves maailmas peavad 30 aasta pärast tegelema arvestavate muutustega ilmastikuoludes, edastasid teadlased. Enim on mõjutatud põhjapooluse linnad. Euroopas on linnad keskmiselt 3,5 kraadi suvel soojemad, talvel aga lausa 4,7 kraadi soojemad. London näiteks sarnaneb seega tulevikus praeguse Barcelonaga, Eesti aga Bratislavaga. Näiteks on Eesti keskmine temperatuur 2,5 kraadi soojem, juulikuu on aga 5,1 kraadi tavapärasest palavam. Londoni puhul tähendavad soojemad ja niiskemad ilmad, et sealsest savimaterjalist ehitatud majad ei pea ilmale hästi vastu.

On oluline märkida, et teadlased leidsid need tulemused optimistliku stsenaariumi korral, seega võivad üleilmse soojenemise tagajärjed veelgi tõsisemad olla. Optimistliku stsenaariumi korral on suviti probleeme piisava joogivee saamisega enda varudest Londoniga ühel laiuskraadil või lõuna pool olevatel linnadel. Ükski Eesti linn sinna hulka ei mahu, küll aga mõjutab põud ka teisi riike.

Kuigi troopilistes piirkondades aastal 2050 väga suurt temperatuuri tõusu või langust ootamas pole, langeb sademeid vihmaperioodidel viis protsenti rohkem ja põuaperioodidel 14 protsenti vähem.

Üleüldiselt tähendab soojem ilm seda, et temperatuur kõigub rohkem ning kasvõi öised ja päevased temperatuurid on üksteisest üha erinevamad. Keskkonnaagentuuri uuringu puhul on viimase 40 aasta jooksul keskmine lumikate Eestis vähenenud ligi 26 päeva võrra. Trend jätkub, seega on valged talved Eestis nähtus, mis võib stabiilse kliimasoojenemise tagajärjel kaduda.

Lisaks leidis keskkonnaagentuur, et keskmine õhutemperatuur ja Läänemere pinnatemperatuur soojenevad stabiilselt. Jää on merel üha lühemat aega ning veetase on stabiilses tõusus. Seetõttu tuleb agentuuri hinnangul strateegiliselt üleilmse soojenemisega tegeleda, et inimtegevuse mõju kliimale võimalikult madalaks viia.