Ökosõit ei tähenda kaugeltki madalatel pööretel 30 km/h edasi roomamist, kliimaseade ja kojamehed igal juhul välja lülitatud. Ökosõit on mõtestatud, ettevaatav ja planeeritud liikumine sihtkohast sihtkohta nii, et kõik on rõõmsad, k.a. auto.

Markku Ikonen, Turu ametikooli auto- ja transpordivahendite koolitusprogrammi lektor tõdeb, et autokoolides võib ju ökosõitu õpetada, aga liikluses seda tunda küll ei ole: teatakse mõnd sõiduvõtet, aga ainult nende abil loodust ei säästa ja rahakotile pai teha ei mõista.

Selleks, et ökotamisest täit kasu lõigata, tuleks asja olemusest aru saada ja vaadata numbreid, mis näitavad, kuhu tegelikult kütus ja sellest saadav energia kulub. Ikoneni tehtud arvutused üllatavad ka kogenud juhte.

20 pisipeatust päevas ja rahakott ägab

Tarbimise kohapealt on autole parim, kui see on liikvel. Üks peatus ja kiirendamine linnasõidul võtab sama palju kütust kui kulub ligi kilomeetri ühtlases tempos sõitmiseks.

Näiteks auto, mis saja kilomeetri kohta kulutab 5,5 km bensiini, võtab kilomeetri ühtlase sõidu kohta triiki täis viinapitsi jagu kütust. Samapalju kulutab see siis ka ristmikul või ummikus peatudes ja kiirendades.

Kui neid peatuseid koguneb 20 päevas, 140 nädalas ja 600 kuus, annab see tankimisel rahakotis tunda. Meie auto näitel kuus haihtub ristmikele umbes 3,3 liitrit bensiini. Rahas jämedalt 4 eurot.

Ökosõiduinstruktor Markku Ilonen küsib retooriliselt: "Kui sa lähed poodi piima ostma, kas sa lähed sinna siis veerand tundi enne kui pood avatakse? Ei lähe ju! Ent valgusfoori juurde kihutatakse isegi siis kui kohe edasi ei pääse."

Juhi oskused on linnasõidul tähtsad

Linnaliikluses tõusevad juhi oskused eriti esile, maanteel mõjutavad tarbimist rohkem auto omadused. Nii sinul kui ka minul oleks Ikoneni arvates just maanteeliikluses arenguruumi.

Siinjuures on huvitav märkida, et uuringutest tuleb välja, kuidas need, kes enda meelest on usinad ökotajad, seda tegelikult sugugi ei ole.

Auto näidikud näitavad kiirendusel väga suuri kütusekulunumbreid. Neid jälgides minnakse piltlikult aga teise kraavi, sest ei teata, et hetkeline kõrge kulu mõjutab tarbimist vähem kui keskmisest kõrgem näit kogu sõidu vältel.

Õige kiirendus toimub siuh-säuh: pannakse kõrgem käik kohe, kui auto mootor seda võimaldab. Nii püsivad pöörded võimalikult madalal tasemel ja mootori võimsuse suhe nii hea kui võimalik.

Kuid õige kiirendus läheb raisku, kui saavutatud kiirust ei suudeta edaspidi hoida. Hädised möödasõidud, mis lõppevad pidurdamisega vahetult enne eessõitva auto tagastanget, on ökonoomsuse poolest halvim võimalik sõidustiil.

Kuid asju, mis mõjutavad kütusekulu on kümneid. Mõnda saavad juhid mõjutada, mõnda ei. Allpool on kokku kogutud peamised kütust neelavad tegurid.