Sel nädalal Strasbourgis kogunenud europarlamendi uus koosseis tegeles peamiselt oma elu korraldamisega. Põhitähelepanu läks parlamendi presidendi valimisele, kuid ühtlasi jagasid poliitilised grupid oma saadikud ka erinevate komisjonide liikmeteks ja asendusliikmeteks.

Sedapidi, kuidas europarlamendi komisjonid kokku tulema hakkavad, hakatakse neile ka esimehi ja aseesimehi valima.

Eesti saadikutest vähemalt kolm püüavad saada eri valdkondade komisjonide või alakomisjonide juhtkonda, kus kohti jagatakse poliitilistele gruppidele vastavalt nende esindatuse osakaalule.

Uueneva Euroopa (endine ALDE) fraktsiooni kuuluv Urmas Paet on määratud europarlamendi väliskomisjoni ja selle alamkomisjoniks oleva julgeoleku ja kaitseküsimuste kogu täisliikmeks.

Reformierakonna teine eurosaadik ja delegatsiooni juht Andrus Ansip seletas, et komisjoni kohtade jagamisvalemi järgi oli Eesti reformierakondlastele määratud üks komisjoni aseesimehe koht ja Paetiga kokkuleppel saab viimane selle endale, et tõusta väliskomisjoni aseesimeheks. Väliskomisjoni aseesimeheks oli omal ajal ka sealt Eesti presidendiks valitud Toomas-Hendrik Ilves.

Ansip ise on määratud siseturu ja tarbijakaitse komisjoni liikmeks ning teatas, et ta on sellega täiesti rahul, sest saab jätkata EL-i digiteemadega tegelemist.

Samasse fraktsiooni kuuluv Yana Toom jätkab täisliikmena tööhõive ja sotsiaalasjade komisjonis ning petitsioonide komisjonis. Toomi sõnul peaks ta ühtlasi saama petitsioonide komisjoni aseesimeheks.

Europarlamendi sotsiaaldemokraatide sekka Eestist valitud Marina Kaljurand ja Sven Mikser püüavad samuti lihtliikmetest kõrgemale tõusta.

Sven Mikser on määratud samadesse komisjonidesse nagu Paet (väliskomisjon; julgeoleku- ja kaitseküsimuste alamkomisjon). Ka Eesti sotsiaaldemokraatidele on soolas üks aseesimehe koht ja seda püüab Sven Mikser just julgeoleku- ja kaitseküsimuste alamkomisjonis.

Marina Kaljurand on määratud kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni täisliikmeks. Samas ütles Kaljurand, et püüab lisaks saada europarlamendi Kaukaasia toetusrühma juhiks (see veab suhtlust Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga). Kaljuranna sõnul on mõlemad ametid – nii Mikseri kui tema enda lisakoht – tähtsad, et Eestile olulisi välispoliitika küsimusi Euroopa tasemel ajada.

EKRE saadik Jaak Madison on lausa kolmas Eesti eurosaadik, kelle põhitöökohaks saab väliskomisjon. Madisonile ei tõota aseesimehe või muud juhtiva nimega kohta jätkuda. Europarlamendi vastavate kohtade jagamismeetod teda ei soosi. „Kui sa pole õigest klannist ehk ei kuulu suuremate fraktsioonide koosseisu, siis pole lootustki,“ ütles ta.
Eesti eurosaadikud on lisaks asendusliikmed järgmistes komisjonides:
Andrus Ansip on asendusliikmeks tööstuse, energia ja teadus- ning arendustegevuse komisjonis.


Urmas Paet on asendusliikmes rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.


Yana Toom on asendusliikmeks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.


Marina Kaljurannal on kaks asendusliikme kohta. Esimene on tööstuse, energia ning teadus- ja arendustegevuse komisjonis. Lisaks on Kaljurand määratsud asendusliikmeks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni.


Sven Mikser on samuti kahes komisjonis asendusliikmeks. Esiteks siseturu ja tarbijakaitse komisjonis. Teiseks petitsioonide komisjonis.


Jaak Madisoni asendusliikme kohused kehtivad kodanikuvabaduste, justiits ning siseasjade komisjonis ning põhiseaduskomisjonis.