„Eri Klas on tegutsenud oma pika ja viljaka karjääri jooksul väga erinevates maailma paikades sisuliselt Eesti kultuuri suursaadikuna,“ ütles linnapea. „Ta on viinud Eesti nime nii itta kui läände, tuues Eestile sealt lugupidamist.“ Nii on Klas tegutsenud Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigendi kui muusikalise juhina, aga ka Moskva Novaja Opera peadirigendina.

Kõlvarti sõnul oli silmapaistev ka see, kuidas Klas suutis luua ja säilitada sidemeid ka Venemaa kultuuriringkondadega samal ajal kui poliitilised sidemed on olnud oluliselt raskendatud.

Linnapea osutas, et kohanimede seaduse kohaselt saab tänavale või väljakule anda isiku nime mitte varem kui viis aastat pärast isiku surma. „Kuid meil tasuks hakata mõtlema, mil viisil me jäädvustame dirigent Klasi mälestust. Tänavanimi oleks üks võimalus,“ kutsus Kõlvart üles.

Kõlvart lisas, et tänavanimi pole siiski kaugeltki ainus võimalus Klasi mälestuse jäädvustamiseks, kutsudes üles linnakodanikke sel teemal kaasa mõtlema ja oma ideid jagama.

„Kuju või bareljeef on teine võimalus oma austuse avaldamiseks meie kultuuri suurmehele. Tallinnas me pole andnud tänavatele või väljakutele isikunimesid kergekäeliselt, kuid juhul, kui seos on olemas, siis kultuuritegelaste nimesid oleme nende pärandi jäädvustamise nimel aeg-ajalt tänavanimedes kasutanud,“ mainis Kõlvart.

Eri Klas oli pikki aastaid Tallinna Filharmoonia kunstiline juht, samuti rahvusooperi Estonia peadirigent ja kunstiline juht, hiljem nõukogu juht. Estonias juhatas ta üle 50 ooperi ja balleti. Silmapaistev on olnud ka tema töö üldlaulupidude juhina ja Pirita kloostri varemeis toimuva Birgitta Festivali kunstilise juhina. Lisaks Eestis saavutatule oli Klasi töö silmapaistev erinevates maailma ooperiteatrites ja teistel kultuuriareenidel.

Eri Klas oli Tallinna aukodanik, Tallinna vapimärgi kavaler ja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia laureaat.