Põnev amet kogu eluks! Noorsootöö – palju enamt kui lihtsalt eriala

Elukestva õppe kõrval on haridusmaastikul fookusesse tõusnud ka isiklik areng. Üha enam soovitakse pelgalt diplomi saamise asemel omandada eriala, mis toetab õppija isiklikke eesmärke ning annab võimaluse luua väärtust nii iseendale kui ka ühiskonnale.

Noorte juhtimiseks tuleb õppida ennast juhtima
Varasemast enam on noored ühiskonnas esiplaanile tõusnud ning teenuste arendamisel peetakse silmas ka selle sihtgrupi vajadusi. See aga suurendab nõudlust spetsialistide järele, kes tunnevad noori ning teavad nende soove ja vajadusi.
„Minul ei olnud kahtlustki, mida õppima minna! Noorsootöö oli kindel valik, sest õpetajaid on koolides ja lasteaedades palju. Tahtsin õppida midagi uut, mis oleks kasulik ka enda laste kasvatamisel,“ selgitab oma valikut Narva kolledži noorsootöö eriala kolmanda kursuse tudeng Olga.

Noorsootöötajate roll on suunata noori tegema iseseisvaid otsuseid ja planeerima oma aega. Sama lähenemine on ka Narva kolledžil eriala õpetamisel.
„Selleks on igal semestril ette nähtud aeg, kui tudeng saab individuaalsetel kohtumistel reflekteerida ning arutleda oma arengu ja eesmärkide üle. Nii on igal tudengil võimalus teadlikult suunata oma õppeteekonda ja mina saan neile selles toeks olla,“ sõnab Narva kolledži noorsootöö eriala programmijuht Maria.

Olga püstitas endale eesmärgi lõpetada õpingud enne nominaalaega. „Rääkisin programmijuhiga oma soovist ning ülikooli toetus oli väga tugev. Kõik õppejõud nägid minu motivatsiooni ja usaldasid mind. Üheskoos leidsime lahenduse, kuidas saaksin vajalikud ained soovitud ajal lõpetada.“
Nüüd valmistub Olga kaitsma lõputööd, milles uurib, mil määral valmistavad Eestis õpetatavad noorsootöö eriala õppekavad spetsialiste ette tänapäeva noortega tegelemiseks.

Tudengid saavad valdkonna arendamises kaasa rääkida
Noortega töötamiseks on vaja mõista nende maailmavaadet. „Tänapäeval on üha tavalisem, et virtuaalse ning reaalse elu vahele ei tõmmata piiri,“ märgib Maria.
Algavast õppeaastast on noorsootöö programmi lisatud moodul „Noored digiühiskonnas“, mille väljatöötamine algas 2017. aastal. „Nagu muutub ühiskond, nii arendame järjepidevalt uut moodulit. 2018. aasta novembris korraldasime koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Noorsootöö Keskuse ja Soome Instituudiga rahvusvahelise konverentsi „Digital Youth 2018. Tulevik on nüüd“, kus osalesid ka noorsootöö tudengid ja mille materjalid kuuluvad nüüd õppematerjalide hulka.“

Tudengeid hinnatakse partneritena nii õppetöös kui ka praktikakohtadel. „Hea koostöö on äärmiselt oluline, sest ka juba praktiseerivatel spetsialistidel on noortelt tudengitelt mõndagi õppida. Korraldame üritusi eriala vilistlaste ning noorsootöötajatega Eestist ja välismaalt, et vahetada teadmisi ja luua uusi koostöösuhteid,“ lisab Maria.

Iga noorsootöö eriala lõpetanu valdab vähemalt kolme keelt
Narva kolledžis on igal noorsootöö eriala tudengil võimalus saada õppekava raames rahvusvaheline töö- või õppekogemus. „Praktika tegemise puhul on hea, et meil puudub piir, kus seda teha. Minul on pere Narvas ja eelistan seega kodulähedust, aga variant on minna ka teise Eesti linna või kaugemalegi. Minul ei ole kunagi olnud probleemi praktikakoha leidmisega,“ sõnab Olga.

Rahvusvahelise kogemuse saamist nii õppimise ajal kui ka edasises karjääris toetab eriala lõpetanute keeleoskus. Narva kolledž on ainus kõrgkool Eestis, kus noorsootöö õppekavva on integreeritud nii eesti, inglise kui ka vene keele õpetamine.

„Tunnen oma tudengeid ja nende vajadusi ning saan viia nad kokku organisatsioonide või oma ala professionaalidega, kellelt on neil enim õppida,“ sõnab Maria. „Noored läbivad praktika või töötavad näiteks juhendajatena noortelaagrites, noortekeskustes ja koolides üle Eesti ning välismaal. Praktika kogupikkus on üks semester. Tudengite endi valida on, kas nad keskenduvad praktikale jooksvalt ning tegelevad samal ajal ka õppetööga või pühendavad terve semestri ainult praktikale.“

Tartu ülikooli Narva kolledži noorsootöö eriala kohta saab lähemalt lugeda ülikooli veebilehelt.

Sisseastumine on avatud 20. juunist 4. juulini veebikeskkonnas SAIS.