Mõrva toimepanemist pakuti pitsarestorani pidajale Zoltán Andruskóle 50 000 euro eest ja lisaks lubati talle andeks anda 20 000-eurone võlg. Andruskó võttis pakkumise kiiresti vastu ning see muutis tema elu ja Slovakkia ajalugu.
Andruskó sõnul tegi pakkumise Alena Zsuzsová, itaalia keele tõlkija, kes töötas Slovakkia ühe rikkama mehe, Marián Kočneri heaks. Zsuzsová andis Andruskóle Kuciaki nime, mõned fotod ja koduse aadressi.
OCCRP kirjeldab portaali Aktuality.sk reporteri Kuciaki tapmist Slovakkia politseijuurdluse andmetele toetudes.
Andruskó ei olnud loomulik valik, ta ei olnud palgamõrvar. Ta oli kiilas keskealine õllekõhuga ärimees, kes hiljem ütles, et ei tahtnud tegelikult kedagi tappa peamiselt seetõttu, et ei teadnud, kuidas seda teha.
Nii kutsus Andruskó abiks sõbra, endise politseiniku Tomáš Szabó.
Andruskó värbas ka oma leidliku nõo Miroslav Marčeki, endise sõjaväelase, kes tundis relvi nagu Szabógi.
Mehed külastasid Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová kodu Slovakkia edelaosas Veľlká Mačas vähemalt seitse korda. Maja, mille Kuciak ja Kušnírová olid hiljuti ostnud, osutus ideaalseks mõrvapaigaks. See asub linna ääres paksu metsa kõrval. Valvekaameraid tänaval ei paistnud.
Põhiprobleem oli see, kuidas omavahel suhelda digitaalset jälge jätmata. Nad lõid vastamata kõnedega märguannete süsteemi.
Mehed otsustasid kasutada ka odavaid mobiiltelefone, mis pärast ühekordset kasutamist kohe ära visati. Ostmiseks kasutati vahendajat.
Enne mõrvu valmistasid Szabó ja Marček ette relva – üheksamillimeetrise summutiga Lugeri. Hiljem avastati, et padrunitest oli eemaldatud osa püssirohust, et kuulid lendaksid aeglasemalt ja vaiksemalt.
Ei Ján ega Martina pannud jälgimist tähele ja neil ei olnud aimugi, et on sihikule võetud. Ján tegeles Itaalia maffiaorganisatsiooni ’Ndrangheta Slovakkiasse imbumise uurimisega. Lugu hõlmas ohtlikke isikuid, aga seni oli Ján tegelnud ainult avalike ja internetis kättesaavate andmetega. Ühtki ajakirjanikku ei oldud Slovakkias teadaolevalt tapetud ja Jáni poldud ähvardatud. Tal polnud põhjust arvata, et ta elu on otseses ohus.
Paar mõtles ka eesseisvatele pulmadele ja tegeles ettevalmistustega.
Kolmapäeval, 21. veebruaril plaanisid Ján ja Martina vaikset õhtut kodus. Szabó ja Marček kohtusid kell 16.40, istusid Citroën Berlingosse ja sõitsid Veľká Mačasse.
Endine sõdur Marček peatas auto kell 18.28 jalgpalliväljaku juures. Musta riietunud Szabó astus välja külma õhtusse. Kaasa võttis ta telefoni ja summutiga Lugeri. Kell 18.31 suundus ta paari maja poole.
Ootamatult selgus, et kedagi polnud kodus.
Ján oli naasnud nagu tavaliselt rongiga Bratislavast, aga tema auto aku oli üles öelnud ja Martina pidi minema teda ära tooma. Koju jõudsid nad umbes 19.30. Selleks ajaks oli pime.
Szabó ootas maja lähedal. Kell 20.21 sisenes ta aeda ja läks eesuksest sisse, mis polnud kunagi lukustatud. Köögis nägi Szabó Martinat ja tulistas teda ühe korra silmade vahele. Naine kukkus põrandale.
Keldris olnud Ján kuulis lasku ja ronis trepist üles. Szabó oli valmis. Ta tulistas Jánile kaks kuuli rinda ja noor ajakirjanik kukkus trepile.
Umbes sel ajal helistas Martina ema, aga keegi ei vastanud.
Szabó lahkus majast tagahoovi kaudu ja naasis jalgpalliväljakule, kus kasutas telefoni Marčeki kutsumiseks. Viimane saabus kell 20.25, vaid neli minutit pärast mõrvu, ja nad sõitsid linnast minema.
Sõideti Andruskó majja Kolárovos, et öelda, et töö on tehtud, ja saada raha. Kui Andruskó kuulis, et tapeti ka naine, ütles ta, et seda ei oleks tohtinud juhtuda. Siiski lubas ta varsti raha üle anda.
Järgmisel päeval kohtus Andruskó mõrva tellinud Zsuzsovága, kes ärritus, kui sai teada, et mõrvati kaks inimest. Siiski helistas ta hiljem Andruskóle ja ütles, et viimane rahale järele tuleks. Andruskó jättis 10 000 eurot omale ja jagas ülejäänu kaasosaliste vahel.
Zsuzsová motiiv mõrva tellimiseks ei ole teada. Ján ei olnud temast kunagi kirjutanud. Küll aga oli Ján kirjutanud palju Zsuzsová tööandjast Kočnerist. Andruskó ütles hiljem politseile, et Zsuzsová rääkis talle, et Kočner maksis mõrva eest.
Kočnerile ei ole mõrvadega seoses süüdistust esitatud, kuid ta on olnud vahi all finantskuritegude eest, millest Ján kirjutas.
Jáni ja Martina surnukehad leiti alles nelja päeva pärast.
Kui hakkas levima uudis mõrvade kohta, olid slovakid šokis. Puhkesid suurimad meeleavaldused pärast kommunismi kokkuvarisemist. Kümned tuhanded inimesed nõudsid sõltumatut juurdlust.
Mõne kuu pärast astus tagasi peaminister Robert Fico valitsus.
Andruskó, Szabó, Marček ja Zsuzsová vahistati. Rohkem vahistatuid teadaolevalt ei ole.
