Käesoleva aasta märtsikuus möödub viis aastat Krimmi poolsaare seadusevastasest liitmisest Venemaa külge. Mõistame karmilt hukka Vene Föderatsiooni poolt toime pandud Krimmi seadusevastase anneksiooni, mis eitas Ukraina põhiseadust ja rahva tahet ning kujutab tõsist ohtu Euroopa julgeolekule ja rahvusvahelisele õiguskorrale. Eesti jaoks on ja jääb Krimm osaks Ukrainast.

Okupatsiooniaega on Venemaa kasutanud oma sõjalise kohaloleku massiivseks välja arendamiseks. Krimmi poolsaar on muudetud Venemaa sõjaliseks platsdarmiks, millega soovitakse kontrollida Musta mere piirkonda ja selle abil kindlustada Venemaa mõju laiemas regioonis.

Eesti taunib Vene Föderatsiooni kui okupatsioonijõu poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi Krimmis: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust. Viie okupatsiooniaasta jooksul on humanitaarolukord Krimmis halvenenud – ohus on kõik, kellele Venemaa-poolne anneksioon ei meeldi. Erilise surve all on krimmi tatarlased, keda Moskva ahistas ja deporteeris juba Nõukogude Liidu perioodil.

Eesti mõistab karmilt hukka Vene Föderatsiooni poolt 25.11.2018 põhjendamatu sõjalise jõu kasutamise Ukraina mereväe laevade vastu Kertsi väinas ja mereväelaste ebaseadusliku kinnipidamise. Tegemist oli otseselt Krimmi okupeerimisest tuleneva räige rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega. Venemaa poolt pingete kruvimine Aasovi mere piirkonnas kujutab reaalset ohtu kogu Euroopa julgeolekule.

Eesti toetab vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Rahvusvahelise õiguse rikkumisel peavad olema tagajärjed. Toetame Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, sh. sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest. On äärmiselt oluline, et rahvusvahelistele organisatsioonidele oleks tagatud ligipääs Krimmi.