Esiteks on Paimre sõnul oluline riikliku tasandil ära defineerida omastehooldaja kui sotsiaalhoolekande institutsioon, tema vastutus ja selle piirid. Sarnaselt on juriidilise esindajana paika pandud näiteks eestkostja roll. See võimaldaks täpsemini määratleda nende täpsemad vajadused ja neile abiks olevad teenused.

Kuna lähedase hooldmaine on pea alati nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnav, on Paimre sõnul vajalik mõelda ka sellele, kuidas omastehooldaja enda tervis säiliks. Oluline on leida võimalus hooldajale puhkuse pakkumiseks, kas ajutiste hooldekodukohtade või koju tulevate abistajate näol.

Ka peaks kohalik omavalitsus pakkuma teenuste paremat kättesaadavust, samuti tuleks ümber vaadata hooldajatoetusega seonduv. "Praegu on rahalise toe maksmine omastehooldajatele Eestis sõltuvalt piirkonnast väga erinev. On omavalitsusi, kes ei maksa mitte midagi ja on ka selliseid, kes on ette näinud 200-eurose hüvitise," märkis Paimre.

Koduhooldusteenus peaks samuti laialdasemalt kättesaadavaks muutuma. "Esmatähtis on aidata niipalju kui võimalik hooldusvajadusega inimesel ise toime tulla ja sealjuures ka tema lähedasi toetada, et kõik saaks toimida ühtlustatud alusel. Hooldajale peaks võimaldama puhkust ja vaba aega," märkis ta.

Konkreetsemalt tähendab see abi hooldustoimingute tegemisel ja tehnikate õpetamisel, näiteks lamatiste vältimiseks hooldatava keeramisel nii, et järgitakse kõiki ergonoomika võtteid, aga ka hügieenitoimingute puhul ja toitmisel.

Lisaks on vajalik aitata hooldatava kodu tema vajaduste järgi kohandada. Selleks on nüüd avatud ka Euroopa Liidu toetusfond.

Kodu kohandamiseks pakutavate toetuste osas ei ole info levik olnud alati piisav, leiab Paimre. Samas on tema sõnul oluline, et ka inimesed ise annaks oma abivajadusest märku.

Samuti vajab arendamist riigi ja kohalik omavalitsuste koostöö. Juba praegu on riigi kanda erihoolekandegaseotu, see tähendab hoolitsemine inimeste eest, kelle on ööpäevasele hoolekandele määranud kohus. Sotsiaalhoolekande tagamine on omavalitsuste kanda.

Kugi selline korraldus on tekitanud erinevat kohtlemist, ei ole siiski praegu vastutuse vaid riigile või omavalitsusele andmine kõige mõistlikum. "Kohalikel omavalitsustel ei ole alati piisavalt oskuseid asjaga tegeleda, seal tuleks omavalitsusi järgi aidata, et pilt oleks üle Eesti ühtlasem," märgib Paimre.

MTÜ Eesti Omastehoolduse koostatud soovitused riigile ja omavalitusustele leiab siit.