Kevade alguseni on jäänud natuke rohkem kui kuu aega, soojakraadid on juba asunud teed rajama läbi lumerohke talve. Aga talv ei ole veel läbi. Ilmateate järgi tuleb valmis olla veel vähemalt üheks külmalaineks ja suurteks lumesadudeks, enne kui talvised teehooldusmasinad kokku pakitakse.

Teehoolduseks kasutatakse kõike, alates labidast ja harjast kuni suurte hooldeautodeni välja. See, milline masin parajasti teel toimetab, sõltub ennekõike konkreetsest tööülesandest - kas vaja on lükata värskelt sadanud lund, teisaldada lumevalle, puhastada kõnniteid, või tasandama hoopiski jääkonarusi ja -roopaid.

Kolm peamist masinatüüpi maanteedel

Kõige levinum talvise teehoolduse masin on hooldeauto. See on spetsiaalselt lumetõrjeks ümberehitatud veok, mille ninas on suur esisahk, küljel enamasti ka hüdrauliliselt väljasirutuv külgsahk ning seal kus muidu käiks kaup, on koha leidnud soolapuistur ja libedusetõrje ained.

Suuremaid lumevalle teisaldatakse valdavalt traktoritega, sest see on selline nikerdamise töö. Hooldeauto lükkab suure hooga lahti kilomeetrite kaupa maanteid, traktorid viimistlevad ristmikke, ristumiskohti, bussipeatusi, tagasipöördealasid ning näiteks põrkepiirete servasid. Traktoritele on kinnitatud kas lumepuhur, sahk või suurem laadur, sahk võib leiduda ka traktori tagaosast.

Seal, kus traktor ja hooldeauto hätta jäävad, tuleb appi teehöövel. Nagu nimigi ütleb, on seadme eesmärk tasandada teelt ära sinna sulanud või kinni sõidetud sügavamad roopad ja jääkonarused, läbi segada ja eemale lükata ebamugavad külmunud lumevallid.

Sahkpuistur on kõrgtehnoloogiline

Talve hakul oli juttu Eestis ehitatavatest lumesahkadest, millel ei ole lumelabidaga vähimatki seost. 3D modelleeritud inseneritarkusi täis lumesahk leiab koha peamiselt just mõne hooldeauto ninaosas.

Käisime lähemalt vaatamas Scania R520 hooldeautot, millel on väga võimas 16 liitrise töömahuga V8 mootor. Võimsust arendab see igati piisavalt ning nagu üks sahajuht tabavalt ütles, on tegemist iga lumelükkaja unistusega.

LOE LISAKS:

382 kw mootorivõimsust tähendab seda, et hätta ei jää see täislastis 35 tonni kaaluv auto küll kusagil, kuid tõrvatilgaks meepotis on see, et nii võimsaid V8 mootoriga isendeid ei ole väga palju. Hooldeauto esisahk on 4,6 meetri laiune ja külgsahk 3,66 meetrit. Need kaks numbrit tähendavad seda, et korraga saab üks auto lahti lükata 7 meetri laiuse osa teest.

Juba sügisel imestasime, et sahajuhil on vist tavalisest rohkem käsi, et kõiki seadmeid korraga opereerida ja samal ajal veel sõita ka. Ilmselt on tegemist hästi varjatud saladusega, sest pikkades vahetustes lükkavad mehed teid lahti kiirustel 40-60 km/h.

Filmimise ajal sattus olema fantastiline talveilm. Langev päike, värskelt sadav lumi ning sahk, mis lükkas ühe korraga lahti kõrvalmaantee kogu laiuses ja tegi seda uskumatult kiiresti.

Traktor närib järjekindlalt lumevalle

Kui hooldeautod on oma tööd teinud, jäävad teede servadesse lumevallid. Igasugused nurgad - näiteks suubuvad ja väljuvad teed 2+2 maanteedel - bussitaskud ja servad on kohad, kuhu sahk suurel kiirusel lume lükkab.

Kui mõtled vahest, et hommikuks on mõni ristmik saanud tagasi oma endise laiuse, on avar ja puhas, siis tõenäoliselt käis seal müttamas teehooldetraktor. Kas kopaga, sahaga või lausa lumepuhuriga ajab traktor lume kevadet ootama sinna, kus see kellelegi ette ei jää. Traktori kiirust ei saa küll hooldeautoga võrrelda, aga selle manööverdamise võime on parem.

Peterburi maanteelt leidsime töötamas Valtra T163E, mille mootor on 7,3-liitrise töömahuga ja arendab võimsust 125 kw. Traktori täismass on 12,5 tonni. Sellel on väike tugevast metallist sahk tagaosas, kuid peamine töövahend on lumepuhur, mis suudab korraga närida läbi 2,54 m laiuse ja ligi meetri sügavuse lume.

Enamuse lumevallidest ja hangedest viskab puhur traktori mootorilt võetava 90-150 hj jõul ühe korraga kuni 40 meetri kaugusele.

Eestis tehtud teehöövel taastab siledust

Väiksematele teedele kuluvad-sulavad tihti lume sisse ohtlikud pikiroopad ning ebamugavad jääkonarused. Samuti kogunevad teede servadesse lumevallid, mis iga jooksva lumelükkamisega kasvavad ja edasist lumelükkamist takistama hakkavad.

Ikka seesama asi, et kui hooldeauto jääks iga nurgatagust nokitsema ja viimistlema, siis ei jõuakski teid puhtaks lükata. Traktor käib ja viimistleb, aga ajaga tekivad kohad, mis traktori külge kinnituvatele seadmetele üle jõu käivad või mille likvideerimine lõhuks tehnikat liiga palju.

Siis tuleb appi teehöövel, näiteks Eestis toodetud Corbex MG-1901. Sellel on 170 kw arendav Deutzi diiselmootor, tugev esisahk ja veelgi tugevam keskmine sahk kõhu all.

Teehöövleid ei ole tänapäeval enam väga palju näha, aga seda ägedam on vaatepilt, kui 19 tonni kaaluv ja 10 meetrit pikk, kujult putukat meenutav masin tee pealt ebatasasusi maha hööveldab või jäiseid lumevalle rohkem kraavipoole lükkab.

Täname kõiki teehooldajaid, kes kiirel ajal leidsid aega filmigrupi võõrustamiseks ja meile masinate võimsust ja tööindu näitasid. Tänu kõigile, kes meie elu eest teel!

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.