Eesti meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on EL-i suurimate seas
Statistikaameti andmetel on Eesti meeste ja naiste oodatava eluea erinevus Euroopa Liidu (EL) suurimate seas, ulatudes ligi üheksa aastani. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumus on Eestis aga EL-i kõrgeim.
Eestis on inimeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil järjest pikenenud, olles 2016. aastal 77,8 eluaastat. EL-i teistest riikidest eristub Eesti oma meeste ja naiste oodatava eluea suure erinevuse poolest – kui EL-is on meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe 5,4 aastat, siis Eestis on vahe ligi üheksa aastat.
Viimase paarikümne aastaga on ka keskmise oodatava eluea sugudevaheline erinevus Eestis siiski vähenenud. Samuti suureneb tervena elada jäänud aastate näitaja. Nii tervena elada jäänud aastate kui ka oodatava eluea kestvus oleneb mitmetest teguritest: elukeskkonnast, sportimisvõimalustest, arstiabi kättesaadavusest ja majanduskasvust.
Kahjuks on Eestis järjest suurenev ülemäärase kehakaaluga inimeste arv, mille puhul on eriti murettekitav ülekaaluliste noorte arvu kasv. Samuti suureneb psüühika- ja käitumishäirete esmase haigestumuse kordaja. Ühelt poolt näitab see probleeme elanikkonna vaimse tervise seisukorras, teisalt aga hoopis, et järjest enam julgetakse ka oma hingemuredele abi otsida professionaalidelt.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade, seahulgas ka tööõnnetuste arv on järjest vähenenud. Sealjuures on aga meeste suremuskordaja endiselt neli korda suurem kui naiste sama näitaja. Positiivne on, et väheneb suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV-nakkuse, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv.
Siiski on samad näitajad Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kehvadel positsioonidel. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse kordaja on EL-i võrdluses lausa kõrgeim ning kuigi Eesti-siseselt täheldab statistikaamet alkoholitarbijate ja igapäevasuitsetajate arvu vähenemist, on ka nende hulk jätkuvalt suurem kui EL-is keskmiselt.
