Õnnetuse pealtnägija edastas täiendavalt, et hädas olnud kalamees oli siiski jääaugust välja roomanud ning kaldale saanud. Noormees leiti oma auto juurest ning ta kinnitas, et oli järvel, umbes 50 meetri kaugusel lähimast kaldast, korduvalt läbi jää vajunud, kuid õnneks pääsenud.

Päästjad mõõtsid läbi vajumise kohas jää paksuseks kõigest neli sentimeetrit. Inimest kandva turvalisema jää paksuseks loetakse kümme sentimeetrit. Pühajärve teistes osades oli jää ka kuni 17 sentimeetrine, kuid Sihva küla ja Murumetsa lahe poolses otsas oluliselt õhem. Juhtum on ilmekas näide, et jääolud on ühe veekogu ulatuses väga muutlikud ning jääl liikumisel tuleb alati arvestada läbi vajumise ohuga. Jää turvalises paksuses veendumiseks tuleb seda kaldast eemaldudes jääpuuriga mõõta. Igal vastutustundlikul kalamehel peaksid kaasas olema kaela riputatud jäänaasklid ning veekindlatesse kottidesse pakitud telefon ja varuriided. Jääle on turvalisem minna koos sõbraga, kellega jääl liikudes distantsi hoida ja kes sinu hätta jäädes saaks abi pakkuda või päästjad kutsuda. 4. detsembri varahommikul vajus Pühajärvel samuti üks kalamees läbi jää, kelle aitas jääaugust välja tema kaaslane.

Päästjad hoiatavad, et isegi hea ujumisoskuse korral on läbi jää vajumine väga ohtlik, sest omal jõul veest välja libedale jää-äärele pääsemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Külmas vees kaotab täiskasvanud tavainimene tegutsemisvõime ja teadvuse umbes 10 kuni 15 minutiga. Lapsed või vanemad inimesed veelgi kiiremini. Seega päästab jää murdumise korral vaid väga kiire abi, kuid selle kohale jõudmine kaugemalt võtab alati aega. Loe rohkem talvise veeohutuse kohta https://veeohutus.ee/talv.