Kübarsepp kritiseerib teravalt riigikogu õiguskomisjoni esimeest, keskerakondlast Jaanus Karilaidu, kes esitab õiguskomisjoni tööst moonutatud tõde. „See on vastik. Karilaid ei saanud küsimustest aru ja tõi mängu poliitilise mõõtme. Samuti jättis ta vastamata küsimusele, millised erakonnad ja poliitikud Eestis või väljaspool seda on Danske panga kaudu saanud nn musta raha,“ kirjeldab Kübarsepp riigikogus toimunud rahapesu problemaatikat käsitlenud riiklikult olulise küsimuse arutelu.

Kübarsepa sõnul peituvad rahapesu kaasuste uurimise probleemid puudlikus rahvusvahelises koostöös, info liikumises ja andmevahetuses. „Finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja riigiprokuratuur on juhtinud tähelepanu sellele, et 2007. aastast on uurimispraktika olnud erinev ja seetõttu on info liikumine muutunud. Kas oleme võimelised parandama rahapesu kuritegudega seonduvat infovahetust ja tõstma analüüsivõimekust? Menetleme parlamendis jälle riigieelarvet, aga me ei räägi Eesti mainet ohtu seadvatest asjadest,“ muretseb Kübarsepp.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme hinnangul on karistuspoliitika liiga leebe. „Pankade järelevalve tõhusamaks muutmise vajadus, aruandluse sisseviimine ehk tõhusate riskikontrollide süsteemi olemasolu ja nende paremaks muutmine on aruteludes korduvalt kõne alla olnud. Aga siiani on rahandusministeerium tervikpildi loomisel passiivne,“ sõnab Kübarsepp.

Tema sõnul tuleks rahapesu tõkestamise ja uurimise tõhusamaks muutmiseks üle vaadata teavitamiskohustus. „Kas tõesti on nii, et saame reageerida alles seejärel, kui tuleb kusagilt mingisugune ärevusttekitav signaal? Miks ei tegutseta ajal, mil endal tuleb huvi või vajadus asjaolusid kontrollida?“ küsib Kübarsepp.