Eesti parlamenti on GDPR-i sildi all jõudnud seadusemuudatus, mis näeb ette salastada edaspidi ka kõigi süüdimõistetud kurjategijate nimed. Seni on nende avalikustamine olnud n-ö karistuse osa. Kas see algatus tuli Brüsselist? Või on Eesti valitsus otsustanud ise GDPR-i ettekäändel niikaugele minna?

Ei, GDPR-i rakendamiseks ei ole sellist tingimust seatud. See on liikmesriigi enda otsustada. Küsimus on ühiskondlikus arutelus, kas Eesti tahab seda teed minna või mitte. GDPR määrab üksnes, kuidas erasektor peab andmeid kaitsma. Avaliku sektori, sh õigussüsteemi jaoks jätsime me selle lahtiseks, eeldades, et see siiski kirjutatakse seadustesse.

Võib muidugi vastu vaielda, et avalikud kohtuistungid on demokraatliku süsteemi osa.

Ma ütleksin, et siis jääb see konstitutsioonikohtu (Eesti kontekstis riigikohtu – toim) otsustada, sest tegemist on eetilise aruteluga selle üle, mida saab käsitada karistusena ja mida mitte.