Homopropaganda ehk kuidas EKRE anub võitlust. Mart Helme: õige pere on kolm-neli last ja heterovanemad
Mis on homopropaganda? EKRE jaoks samast soost lapsevanemate või homoseksuaalsuse olemasolu avalikkuses, teiste jaoks partei enda poolt ülespuhutud probleem.
Esmaspäeval koguneti EKRE eestvedamisel protesteerima homopropaganda vastu koolides. Tallinnas haridusministeeriumi ees piketeerinud Priit rääkis Õhtulehele, et Siil Priidiku seikluste tegijad tuleks ära keelata. Näideid toomata väitis ta, et homopropagandat on täis ka terve ajakirjandus.
Piketeerija-Priidu arvamust jagasid varem kui ka hiljem meedias Mart Helme ning ka hiljaaegu EKREga liitunud Jaak Valge, kelle sõnul EKRE geidesse taunivalt ei suhtu, küll aga suhtub taunivalt homopropagandasse.
EKRE anub võitlust
Riigikantseleis strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna töötanud Ilmar Raagi sõnul akadeemilises maailmas propagandal ühtset definitsiooni ei ole. Seda on defineeritud kui massimeedia kaudu mingi sõnumi massilist edastamist, aga ka kui ükskõik millist veenmiskommunikatsiooni.
„Teatud koolkonnas on ka füüsika õpetamine koolis ühtlasi teadusliku maailmavaate propaganda,” kommenteeris Raag ning lisas, et kuna mõiste ise on muutunud laialivalguvaks, siis on viimasel ajal saanud määravaks hoopis kontekst. „Näiteks on irooniliselt öeldud, et propaganda on iga kõne, mis sulle ei meeldi. Mis tähendab, et igas väitluses võivad oponendid vastase kõne nimetada propagandaks,“ lisas Raag
„Antud juhul on aga tegemist kivist vee välja pigistamisega,” oli Raag EKRE suhtes kriitiline. Ta sõnul soovib erakond nende teemadega end tugeva vastandumise kaudu pildis hoida. „Sisuliselt anub EKRE, et nendega hakataks võitlema LGBT teemadel. EKRE kuvandiks on olnud võitlev erakond, aga näiteks majanduse või tervishoiu teemadel lähevad probleemid liiga keeruliseks, et võitlusest hästi aru saada.”
Eesti Konservatiivse Erakonna esimees Mart Helme jäi aga kindlaks, et propaganda on olemas. Tema maailmavaates on see perekonna redefineerimine. „Muuta [perekond] nähtuseks, kus on võimalik kahte meest, kahte naist nimetada perekonnaks. Kui viiakse kooliõpikutesse ...,” jätkas ta loetelu kohtadest, kus on mõni pilt või teave homodest. „Propaganda on näidata, et see on normaalne,” ütles Helme ning meenutas hea sõnaga 90ndaid ja Nõukogude aega, kus „sellistest asjadest juttu ei olnud.”
Pildilolemine
Samas võttis EKRE-ga hiljaaegu liitunud Jaak Valge homode osas tolereeriva hoiaku. „Olen ka ise varem deklareerinud, et ei pea homosuhteid ebamoraalseks,” selgitas ta. „Mina ei suhtu mingil moel halvasti, ent see ei tähenda, et toetaksin nüüdses seisus kooseluseadust,” soovis ta viimast panna kas rahvahääletusele või tühistada.
Oma sõnul liitus ta erakonnaga peaasjalikult teistel põhjustel ning jätaks pigem homoküsimused kommenteerimata. „See, et sellest teemast nii palju räägitakse, on samuti propaganda. Aga jah, homod on selgelt üks ühiskonna osa. Mitte mingis osas vähemväärtuslikud kui teised, kui nende demograafiline roll kõrvale jätta” ütles ta. Propaganda mõjutab ta sõnul enim halli ala homode ja heterona sündinud inimeste vahel.
LGBT+ vanematega perekondi on Eesti LGBT ühingu juhataja Kristel Rannaääre sõnul alati olnud. „Isegi nõukogude ajal,” ütles ta. „Hea perekond on hästi toimiv, teineteist austav ja armastav kooslus.” Igapäevaelu on neis peredes samasugune nagu kõigil teistel peredel. „Teisisõnu on erakordselt vildakas taandada samast soost vanematega perede elu ainult seksuaalsusele,” ütles Rannaääre.
„Miks on vaja pildil olla? Miks nüüd?” küsis ta retooriliselt ning vastas: „Sest inimesed on väsinud peitmast. Nad on aru saanud, et neil on ja neil peavad olema teiste inimestega võrdsed õigused ja võimalused, sest neil on ühiskonda panustamisel täpselt samasugused kohustused ja õigused nagu teistelgi, alustades maksude maksmisest ja lõpetades ametitega, mida nad peavad.” Ei taheta elada peidus ja elada elu võõraste inimeste soovide ja suva järgi.
Paksem nahk
Mart Helme sõnul peaks demograafilise kriisi tõttu ainsa võimaliku peremudelina õpikutes ja mujalgi riigis näitama perekonda, kus on kolm-neli last ja heterovanemad. „Tuleb süvendada kuvandit elujõulisest perekonnast,” ütles ta. Praegu tahetakse ta sõnul kasvatada uut inimest: „Lapsele on lihtne suruda mustrit.” Kooliõpikutes Helme sõnul propaganda, mida teeb haridusministeerium, LGBT ühing, Inimõiguste keskus. Viimaks võttis ta loetelu kokku järeldusega, et terve Eesti valitsus teeb homopropagandat.
„Õpetaja peab hakkama selgitama, kes on lesbid ja kes on homod. See on haige ühiskond,” ütles Helme. Samas on murdeeas seksuaalõpetuse tunnis samast soost vanematest rääkimine ta jaoks aktsepteeritav: „Ma ei pea seda propagandaks. See on maailma selgitamine.”
Et homovanemate lapsi võidakse kiusata, ei olnud Helme jaoks probleem. „Kasvatage paksemat nahka,” heitis ta ette ühiskonna „tädistumist.” Kui pildil peaks olema kaks elukaaslastest meest, oleks Helme sõnul õigem neid tituleerida näiteks ajakirjas või õpikus sõpradeks. „Me ei pea teadma nende valikutest,” ütles ta ning pidas seda pilti endale ohtlikuks. „Vaata, sina, väärakas ei saa aru, hakka ka homoks,” tõlgendas ta selle pildi trotsivat mõju endale.
Jaak Valge hinnangul on ühiskonnas vajalik tasakaal ning ta ei sooviks riivata suure osa ühiskonna tundeid. „Agressiivne propaganda on kontraproduktiivne, nii ei jõuta eesmärgini.” Ta sõnul võiks tulevikus pilt homovanematest õpikus olla. „Aga selleks peaks enne looma olukorra, et suur osa ühiskonnast ei tunneks oma väärtusi ohustatuna. Ehk siis, kui traditsiooniline abielu on kaitstud,” ütles ta. Valge sõnul peaks enne põhiseadusesse sätestama, et abielu on mehe ja naise vaheline liit ning seejärel saaks tegeleda homode õigustega.
Kristel Rannaääre sõnul ei muuda see aga samast soost vanemate lapsi olematuks. „Ja ainuüksi nende laste tõttu on oluline rääkida erinevatest peremudelitest juba siis, kui laps saab aru, mis asi on pere,” ütles ta. Laps peab saama ühiskonnalt signaali, et ta pere on aktsepteeritud ning et see pere on olemas, „peakski haridus olema eri peremudelite suhtes kaasav,” ütles Rannaääre.
Põhikooli ja gümnaasiumi üks alusväärtuseid on sallivuse õpetamine ning üks võimalik viis seda teha on rääkida inimeste erinevustest. Koolis, rääkides elust, peaks rääkima ka erinevatest peremudelitest. „On samast soost vanematega pered, on eri soost vanematega pered, on üksikvanemad jne. Seepärast ongi 21. sajandil kummaline kuulda, et me ikka veel räägime sellest, et kellegi pere on parem või halvem. Või et mingitest peredest koolis rääkida ei tohiks,” tõi Rannaääre välja.
Üle on paisutatud ka iibeprobleem. „LTKH sünnitusmaja kommunikatsioonispetsialisti sõnul sünnitab nende haiglas iga kuu keskmiselt üks–kaks LGBT+ kogukonda kuuluvat peret. Ja see on ainult ühes Eesti haiglas,” ütles Rannaääre, et Eesti iivet tõstavad ka samast soost vanematega pered. Ta lisas, et on ka lühinägelik taandada kõike iibele: „Mida õnnelikumas suhtes inimene elab, seda parem on see ühiskonnale.”
