Haigekassa ja töötukassa soovivad tuleval aastal muuta oma nime vastavalt tervisekassaks ja töökassaks. Hinnanguliselt kulub nimede vahetamisele kuni 865 000 eurot.

Eile kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet sotsiaalministeeriumi avaldust võrdlemisi kriitiliselt, öeldes, et sellise summa kulutamine nimevahetusele ei ole mõistlik mõte.

Erakond Isamaa riigikogu fraktsiooni liikmed Tiina Kangro ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits niisamuti ministeeriumi mõtet ei kiida, pigem laidavad.

Ladõnskaja-Kubits leiab, et niivõrd suure summa kulutamine nimevahetusele on olukorras, kus vähihaigete toetuseks tuleb koguda annetusi, nende jaoks tunde kaubanduskeskustes seistes, jabur. "Tegelikult vajab haigekassa vägagi sisulisi reforme," möönab ta. Temaga nõustub ka fraktsioonikaaslane Kangro.

"Ametnikud on Eestis ikka täielikult unustanud, milleks nad olemas on. Süüdimatu valmisolekuga seda miljonit lennutada ei saa nad paraku aru ka sellest, et see raha ei ole üldse nende oma, vaid seda raha maksavad haigekassasse ja töötukassasse töötajad, et tagada solidaarse tervisekindlustuse ja töötuskaitse süsteemi toimimine," kirjutab Kangro sotsiaalmeedias.

Kangro tõstatab ka küsimuse, miks tõi töötukassa juht nimevahetuse üheks põhjuseks klientuuri suurendamise. "Kas me tõesti oleme jõudnud sinnamaani, et peame töötukassa hea töö mõõdupuuks üha suuremat klientide arvu... see tähendab siis, et enam ei kehti normaalsus, et suurem osa inimesi peaksid ise oma eluga hakkama saama?" nendib Kangro.

"Teiseks, kas me siis nüüd jätkamegi töövõimereformi eeskujul kodumaist värdsõnaloomet: haigeid hakkame nimetama "puuduva tervisega" või "osalise tervisega" inimesteks, järgmiseks nimetame haiglad ümber tervelateks ja sotsiaalosakonnad hakkamasaamise osakondadeks?" väljendab Kangro oma pahameelt.