Vahemerelt saabuvate põgenike arv on täna pelgalt killuke sellest, mis ta oli 2015. aastal, kui Euroopasse saabus enam kui miljon immigranti, kuid avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on migratsioon endiselt 500 miljoni eurooplase suurim mure, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Olles kodumaal valijate tugeva surve all, on Euroopa Liidu liidritel tulnud ohtralt vaielda selle üle, kuidas tuleks põgenikke bloki riikide vahel jaotada. Võimetud kokkuleppima, on ühiselt karmistatud asüülitaotlemise reegleid ja tugevdatud väliseid piire, laskmaks sisse vähem inimesi. Ka on rahastatud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riike, et need takistaks inimesi Euroopa poole suundumast.

Tänavu on ainult 41 000 põgenikku suutnud üle Vahemere Euroopasse jõuda, kuid teema on hakanud domineerima mitmete riikide poliitilist debatti ja määrama valimiste kurssi Itaaliast Ungarini.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles kohtumise eel, et tema toetab majanduslike sanktsioonide rakendamist riikide vastu, kes ei ole nõus sõjapagulasi vastu võtma.

Saksa liidukantsleri Angela Merkeli kodupartei Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) on aga oma Baierimaa sõsarerakonna Kristlik-Sotsialistlik Liit (CSU) tugeva surve all, mis on ähvardanud hakata juba teistes riikides asüülitaotlejana kirjas olevaid migrante oma piirilt tagasi saatma, kui Euroopa Liit ei jõua mingisuguse toimiva kokkuleppeni, kuidas põgenikekoormat ühtlasemalt jagada.

Põgenikud elavad peamiselt Kreekas ja Itaalias, mis on juba ammu saabujate poolt üle koormatud, või rikastes riikides nagu Saksamaal ja Rootsis, kus nad loodavad alustada uut elu. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ole aga huvitatud põgenike vastuvõtmisest ja on sellest järjekindlalt keeldnud, põhjendades otsust põgenikega kaasneda võiva julgeolekuriskiga.

Euroopa Liidul ei ole õnnestunud sellest vastasseisust välja tulla, viies bloki tülini ka teiste koostööküsimuste üle, sh võtmetähtsusega kõnelustel Euroopa Liidu järgneva seitsme aasta eelarve üle alates 2021. aastast. Lõuna-Euroopa riikidele on lubatud sellest suuremaid vahendeid migratsiooniga tegelemiseks, samal ajal kui vastumeelsetel idariikidel võib tulla leppida arenguabi kärbetega.