Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa
Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.
Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.
„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.
Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.
Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.
Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.
Teatavasti soovitas Riigireformi SA esialgses plaanis näiteks vähendada ametnike arvu poole võrra.
„On arusaadav, et ettevõtjatel oleks lihtsam toimetada olukorras, kus piiravaid seadusi ja riigiametnikke oleks poole vähem,“ lausus Roheliste volikogu liige ja Tartu ringkonna juht Peep Mardiste. „Nii jõuaksime paraku olukorrani, kus riigil puuduks piisav võime tagada keskkonnakaitse, aga ka näiteks sotsiaalse kaitse norme. Ladusa äri ajamise huvides kannataks niimoodi nii inimene kui loodus. On vaja rohkem inimesi, kes oskavad teha sisulisi otsuseid.“
Paraku on pöördumises kajastamata jäänud kõige kesksemad kaasaegsed küsimused ehk keskkonnateema.
