Kolmapäeval sisse antud eelnõu üks punkte võimaldaks võtta ära eriliste teenete eest saadud kodakondsuse, kui inimese suhtumine Eesti vabariiki on muutunud kohatuks. Selle punkti ilmne sihtmärk oli Kaja Kallase kolleeg, Euroopa Parlamendi keskerakondlasest saadik Yana Toom, kellele eriliste teenete eest Andrus Ansipi valitsuse ajal antud Eesti kodakondsus on pidevalt kriitikat pälvinud.

Eelnõu andis sisse Reformierakonna riigikogu fraktsioon, mille liige Kallas ei ole. Kallas meenutas, et seda arutati esmaspäeval fraktsioonis ning seal räägiti, et eelnõu lubab sünnijärgsetel Eesti kodanikel omada ka teist kodakondsust. Selline punkt on selles eelnõus samuti sees.

"Ma ei ole seda eelnõu täielikult lugenud. Kui seda esitleti, oli see positiivses võtmes, et väliseestlased, kellel on sünnijärgne kodakondsus, ei peaks sellest loobuma," rääkis Kallas.

Ta tõi näiteks, et kui lapsel on üks vanem eestlane ja teine sakslane, et ta ei peaks siis kahe kodakondsuse vahel valima. Kallas ütles, et seaduse detailidega pole ta kursis.

Segapaarides sündinud lastele topeltkodakondsuse lubamine on juba ammune Reformierakonna seisukoht. Kas aga eriliste teenete eest saadud kodakondsuse äravõtmine on mingi uus Reformierakonna algatus?

"Seda me fraktsioonis selliselt ei arutanud, kui mina seal kohal olin. See on mulle jah pigem uudis," ütles Kallas. Ta nentis, et räägiti väliseestlaste kodakondsuse säilitamisest, kelleltki kodakondsuse äravõtmisest ei räägitud.

Eelnõu kohaselt võib valitsus võtta eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse inimeselt ära, kui inimene ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või Eesti õigusakte või ei austa Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.

Endiselt on natuke segane, kas tegemist on Toomilt kodakondsuse võtmise eelnõuga. ERR-i küsimusele, kas võib nii tõlgedada, et eelnõu algatati eriteenete eest kodakondsuse saanud Yana Toomi pärast, vastas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi napisõnaliselt: "Nii saab. Aga konkreetset juhtumit eelnõu ei lahenda."

Eile õhtul kommenteeris Ligi seda uuesti sotsiaalmeedias, jättes aga asjad endiselt segaseks. "Miskipärast küsivad kõik, kas Yana Toomilt võetakse nüüd kodakondsus ära. Esitasime nimelt riigikogule kodakondsusseaduse muudatuse, mis lubab sünnijärgsetele Eesti kodanikele topeltkodakondsust läãneriikidega ja ära võtta eriliste teenete eest antud kodakondsust neilt, kelle tegevus eriliste teenetega vastuollu on sattunud. Vastan: eelnõu ei näe ette erandeid. Aga kui sellenimeline esitatakse, arutame," kirjutas Ligi.

Kallas tõi näiteks, et riigireetmise eest süüdi mõistetud Viktoria Dressenilt võeti naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus ära. Nii Viktoria kui tema abikaasa Aleksei Dressen mõisteti süüdi riigireetmises ja ametialase teabe edastamises. Kallas leidis, et ka eriliste teenete eest saadud kodakondsust peaks olema võimalik niimoodi ära võtta.

Reformierakonna eelnõu ei räägi aga mitte riigireetmisest, vaid näiteks saaks kodakondsust ära võtta, kui inimene ei austa eesti keelt ja kultuuri.

Selle peale palus Kallas rääkida eelnõu eest vastutava Hanno Pevkuriga, kes teab eelnõu paremini.

Pevkur nentis, et valitsus saab eriliste teenete eest kodakondsust anda ja peaks saama ka seda ära võtta. See oleks tõesti valitsuse diskretsiooniotsus, kas kodakondsus ära võtta või mitte. Küll aga peab valitsus arvestama, et seda otsust saab kohtus vaidlustada.

Pevkur ütles, et eelkõige on selle punkti mõte ikka põhiseadusliku korra mittejärgimine, mis eelkõige tähendab korrakaitselisi tegusid. Samas on eelnõu väga laialt sõnastatud, kuigi võiks konkreetselt määrata, et kodakondsust saab ära võtta vaid neilt, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus näiteks riigivastase kuriteo toimepanemise eest. Pevkur ütles, et nii on, aga Reformierakond on diskussiooniks avatud.

Pevkur ütles, et eelnõu mõte pole ühelt inimeselt kodakondsuse äravõtmine. "Yana Toom ei peaks arvama, et kogu maailm ümber tema keerleb," ütles Pevkur.