Sündmusele reageeriti täie tõsidusega: Karinule sõitsid politseinikud Järva- ja Lääne-Virumaalt, kolm jäljekoera, päästjad ning vabatahtlikud.

Valmis oldi kõige hullemaks, sest kadunud poisi perele kuuluva suvekodu juures on suur järv. Selle pärast võtsid päästjad kaasa ka pinnaltpääste varustuse.

Pärast ümbruskonna põhjalikku läbi kammimist ja inimestega suhtlemist saadeti vanemad veelkord majja, et sealt uuesti otsida. Maja on väidetavalt hiljuti soetatud ja pere ei tunne seal veel kõiki nurgatagused, lõpuks leiti kolmeaastane, peitu pugenud ja siis magama jäänud poiss siiski hoonest.

Temaga oli kõik korras. Kergendus oli nii vanematele kui ka otsijatele meeletult suur. Politseinikud kinkisid unimütsile kallikaru.