Telegrammi, mille Briti Rahvusarhiiv pärast pea kolme aastakümmet salastatust avalikustas, saatis kodumaale Alan Donald, toonane suursaadik, kelle raport sündmustest sisaldas järgnevat rida: „minimaalselt 10 000 tsiviilsurma“, vahendab uudistekanal BBC.
Andmed sai diplomaat päev pärast veresauna, 5. juunil 1989, isiklikult allikalt kommunistliku partei võimuladviku lähedalt. Avalikult räägiti toona mõnest sajast kuni tuhandest hukkunust, mis tähendab, et seesugune hinnang tõstab senist hinnangulist hukkunute arvu suisa kümnekordselt.
Hongkongi ülikooli professori Jean-Pierre Cabestani sõnul on senisest oluliselt kõrgem hukkunute arv usutav, ja samasugune hinnang saabus toonaste sündmuste ajal ka ameeriklaste allikatelt, tuli hiljuti välja USA salajastest dokumentidest. „Antud juhul räägivad kaks üsna sõltumatut allikat sama asja,“ ütles ta. „Arvestades kui palju rahvast tuli toona Pekingisse valitsuse vastu meelt avaldama, ei pane see imestama.“
„Tudengid said aru, et neile antakse tund aega väljakult lahkumiseks, kuid tankid ründasid juba viie minuti pärast,“ märkis suursaadik päev pärast Tiananmeni sündmusi. „Tudengid ühendasid käed, aga neist, sh sõduritest. sõideti üle. Tankid sõitsid neist üha uuesti ja uuesti üle, tehes nende kehadest „lapiku koogi“, mis korjati hiljem buldooseriga kokku. Jäänused põletati ja uhuti veevooluga kanalisatsiooni.“
Tudengid olid 1989. aastal Taevase Rahu väljakul juba seitse nädalat avaldanud meelt demokraatia poolt, kui valitsus otsustas vägivaldsel viisil lõpetada riigi ajaloo suurima meeleavalduse ja rahva laiali ajada. Tapatalgud šokeerisid läänemaailma ja kommunistlik režiim mõisteti mitmete riikide poolt karmilt hukka.
Tiananmeni sündmuste teemal ei tohi Hiinas tänini sõna võtta.
