ANALÜÜS | Kes hakkab Katalooniat valitsema ning mis saab Puigdemontist?
Kataloonia ametist tagandatud president Carles Puigdemont teatas eile tulemuste selgumise aja, et võidu puhul kavatseb ka kodumaale tagasi tulla. Praegu viibib mees Belgias, kuhu ta lahkus vahistamise vältimiseks.
Väljaanne Spiegel kirjutab, et Puigdemont peab ise end küll võitjaks ning osalt on tal ka õigus seda teha: küsitluste kohaselt oleks pidanud tema valimisliit Kataloonia Euroopa Demokraatlik partei (JuntxCat) jääma alla teisele iseseisvuslaste ühendusele Vabariiklikud Vasakpoolsed (ERC), kuid tegelikult said nad lõpuks kaks kohta rohkem.
Kuigi valimised võitis ühtsusmeelne Ciudadanos ehk Kodanikud, said nad 135-st mandaadist 36 ning Hispaania-meelse valitsuse moodustamiseks ei piisa ka teiste unionistide abist. Erakonna juht Inés Arrimadas seega koalitsioonikõnelusi väga suure tõenäosusega pidama ei hakka.
Seega on Puigdemont nüüd valimistel enim hääli saanud eraldumist pooldava erakonna liider. Probleem valitseb aga selles, et kui ta jala kodumaale tagasi tõstab, ähvardab teda koheselt vahistamine.
Eksiilist Katalooniat valitseda pole aga võimalik. Kõik valituks osutunud peavad isiklikult parlamenti ilmuma, et ametlikult saadikuks saada ja ühtlasi pälvida saadikupuutumatus, kirjutab Spiegel.
BBc-ga rääkinud eksperdid polnud eilsete tulemuste selgumise järel kindlad, kas Puigdemont nimetatakse presidendiks, kuid Hispaania valitsus peab mingile otsusele lõpuks siiski jõudma. Lahendust praeguste valimisteni viinud kriisile aga ei ole näha, sest parlamendi koosseis ei muutunud märgatavalt, seega jäävad samaks ka varasemad probleemid.
Küll on eilse hääletuse puhul esile kerkinud üks selge kaotaja: Hispaania peaminister Mariano Rajoy, kes need valimised üldse välja kuulutas. Rajoy lootis Kataloonia ümber puhkenud segaduse tõttu, et Hispaania ühtsust toetavad hääled on ehk tugevamaks muutnud, seda saaks aga kasutada argumendina iseseisvuslaste vastu. Nagu näha, ei läinud see täide, seega tuleb Rajoy'l hoopis mõtlema hakata, mis saab vangis istuvatest katalaani poliitikutest, kel on jätkuvalt olemas rahva toetus.
Tõenäoliselt algavad Kataloonia valitsuse moodustamise kõnelused pärast pühi, 6. jaanuaril. 8. veebruaril peab parlament hääletama uue valitsuse üle.
Kui keegi ei suuda saavutada 135-kohalises parlamendis esimesel hääletusel absoluutset enamust, siis on teisel hääletusel vaja ainult enamust.
Kui protsess nurjub, võib veel kaks kuud läbirääkimisi pidada. Kui need nurjuvad, saadetakse parlament laiali ning korraldatakse uued valimised.
